Hinne 5
Antichrist, Taani/Saksamaa/Prantsusmaa/Rootsi/Itaalia/Poola 2009
R: Lars von Trier
O: Charlotte Gainbourg, Willem Dafoe
Psühholoogiline draama
1 t 44 min
Ekraanil on haarav ja peen narratiiv, hingemattev fotograafia, meisterlik näitlejatöö ja šokeeriv grotesk. Ühest küljest juhivad need tähelepanu filmi tuumast eemale, kuid annavad selle kohta ka väga palju vihjeid, mille hulgas orienteeruda on võrdlemisi keeruline, ent siiski võimalik. „Antikristus” on järgmine samm Lars von Trieri inimloomuse lahkamise teel ja ta tuleb sellega hiilgavalt toime. Kui otsite võimalikult mitteetteaimatavat filmi, siis võtke „Antikristus” ja ärge seda juttu edasi lugege.
Algsest segadusest ilmneb siiski skeem – terve film on metafoor inimloomusele. Siin on looduse/loomuse (ingl nature) keskel täielikult emotsioonidel toimiv element (naine) ja täielikult ratsionaalne element (mees). Emotsionaalne keerab ennast üles ja läheb täielikult hulluks, ratsionaalne jääb üleskeeramist ohjeldada püüdes täielikult abituks. Kruvikeerajaga ikka naela seina ei löö, ja kõik. Ning ükski muutus ei sünni ilma intuitiivse looduse/loomuse elemendi ilmumiseta. Sellel viimasel aga teatavasti lemmikuid ei ole...
Maris Meiessaar
Vahetus
Hinne 4
Changeling, USA 2008
R: Clint Eastwood
O: Angelina Jolie, John Malkovich
Draama
2 t 21 min
See on film, mis jääb teid painama tõenäoliselt kauaks. Tõsielul põhinev lugu, mida film jutustab, on lihtsalt nii ebainimlik, ebaõiglane ja jälk. Üle kahe tunni vältavas filmis on osatud karakterid põhjalikult välja joonistada – kui suuta unustada Angelina Jolie tabloidne seksiidoli imago, tundub tema emakuju veenvalt neurootiline. Kuidas te ise käituksite, kui teie laps jääb kadunuks? Kui politsei toob teile hoopis ühe võhivõõra poisi? Kui teid ei usuta, vaid pistetakse hoopis hullumajja? Kui selgub, et lähikonnas on toimunud tohutu hulk laste mõrvu?
Clint Eastwoodil õnnestub seejuures hoiduda kukkumast liigsesse dramaatilisusse või läägesse lõpplahendusse, film kulgeb ootamatult rahulikult ja ilma lineaarse süžeearenguta. Kuid siiski ei soovita ma filmi neile, kes usuvad, et maailm on täis hoolivaid ja häid inimesi.
Tanel Veenre
Ettepanek
Hinne 3
The Proposal, USA 2009
R: Anne Fletcher
O: Sandra Bullock, Ryan Reynolds, Betty White jt
Romantiline komöödia
1 t 43 min
Soolise võrdõiguslikkuse plusside ja miinuste peal mängivaid, juba tüüpilisi stsenaariume edukatest karjäärinaistest, kes kuhugi kolkasse satuvad, seal armuvad ja pere ikkagi tööst ettepoole seavad, oleme näinud varem näiteks Reese Witherspooni („Sweet Home Alabama”) ja Renée Zellwegeri („New in Town”) kehastuses.
Seekord mängib Sandra Bullock New Yorgi kirjastuse kõrget töötajat, kelle viisa aegub ning kes tagasi Kanadasse mineku vältimiseks sunnib oma assistenti mängima kaasa mängu, et nad on armunud ja abielluvad.
Koos minnakse külla mehe vanematele Alaskal, kus ülbus ja viha muutuvad enese avamiseks ja sümpaatiaks. Kümme korda võib arvata, kuidas see kõik lõpeb. Aga Sandra Bullock päästab filmi, isegi kui see ei ole nii naljakas, kui karbi tagakaanel lubatakse.
Tiiu Laks
Populaarsed vaenlased
Hinne 3
Public Enemies, USA 2009
R: Michael Mann
O: Johnny Depp, Marion Cotillard, Christian Bale
Gangsteridraama
2 t 20 min
Ehkki suure depressiooni aegsed pangaröövlid on mõistetavatel põhjustel taas populaarseks muutunud, ei paku Michael Manni film John Dillingerist mehe müüdile ühtki vaatenurka juurde. Kui mitte nimetada originaalseks ideed, et Suurel Röövlil (Depp) on Suur Armastus (Cotillard), mis püsib Röövli meeles ka Hukkumishetkel. Rüütellik Dillinger vastandub ebainimlikele võmmidele, kelle massist eristub pisut FBI-mees Purvis (Bale). Üheplaaniliste, kaabude ja Thompsonitega tegelaste virvarri põhjal on raske taibata, miks Dillinger panku röövib, miks Purvis teda kätte tahab saada ja miks tüdruk Dillingeriga kaasa läheb. Aga kogenud vaataja täidab lüngad ise ja tegelikult on film hästi romantiline.
Kaarel Kressa
