EE: Kes me oleme - idagoodid või soomeugrilased?
Kreeka keele kreeta murdes on lill lilli. Kuid kõige tihedamini tuleb kreeka keeles kasutada sõna kali - hea; kali mera - tere hommikust, head hommikut. Seejuures on hääldus väga eestipärane ning ei ole vaja keelt sõlme väänata, nagu seda tuleb teha inglise ja vene keele puhul.
Need vaevalt juhuslikud kokkulangemised panevad mõtlema eesti keele ja meele päritolu üle.
##Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap nimetab seda väga huvitavaks tähelepanekuks, mis kinnitab meie lõunasuunalist päritolu.
Senini domineerib eestlaste päritolu käsitlemisel Tsaari-Venemaa ideoloogide osav vaimusünnitis - ugrimugri teooria, mis võimaldab Balti mere äärsed rahvad siduda ühte kimpu kõigi Põhja- ja Kesk-Venemaa põdrakasvatajatest väikerahvastega ning siis nendele kõigile aeg-ajalt "kultuuri viia".
Eesti Keele Instituudi direktor, Konstanzi ülikooli keeleteaduste doktor Urmas Sutrop kinnitab, et soome-ugri keelepuu teooria surus meile 19. sajandi teisel poolel ideoloogilisel eesmärgil peale Soome poliitik ja keeleteadlane Otto Donner. Kuid Donneri eesmärk oli soome rahva alaväärsuskompleksi vähendamine ja nende seostamine mongoli khaanidega. Ent nagu ajalugu on tihti näidanud, ei tähenda vahendite sarnasus veel eesmärkide ühtsust. Donneri ja vene ideoloogide eesmärgid ei pruukinud kokku langeda.
Ago Künnapi sõnul on talle ette heidetud, et "enne lakkusite Moskva perset ja ütlesite, et olete idast. Nüüd lakute Brüsseli perset ja ütlete, et olete läänest". "Lakume hoopis Kiievi perset ja ütleme, et oleme pärit Ukraina aladelt," vastab Künnap.
Kuhu jõudsid idagoodid?
Uskumatu, Kreeka-Rooma kolooniad laiusid Mustast merest kuni Inglismaa rannikuni, kuid ei laienenud enam edasi teisele poole Taani väinasid, kus asus müütiliselt rikas viikingite saar Gotland - jumalate maa. Vanemast rauaajast teada merekaubanduskeskusest Gotlandist on kiviga visata Saaremaa ja Liivimaa rand.
Kui lisada, et eesti keeles on üle 400 laenu alggermaani keelest, siis võib eeldada, et meie kontaktid Euroopaga on olnud märgatavalt tihedamad, kui ametlik ideoloogia on lubanud 150 aastat oletada.
Kas idagootide ränne, mis algas sadakond aastat enne Kristuse sündi Lõuna-Rootsist ja Gotlandilt Poola Visla jõe suudmesse ja jätkus sealt kuni Musta mereni, ei jõudnud Eestisse (ENE 3, lk 189)? Väheusutav. Kui nad viitsisid rännata tuhandeid kilomeetreid Musta mereni, kus nad jäid varsti jalgu hunnidele, siis viitsisid nad ka läänetuultega Pärnu randa purjetada.
Kui soomlased liitusid Euroopa Liiduga, siis kirjeldati ühes selle puhul välja antud propagandatrükises populaarses stiilis soomlaste sisu. Soomlased - need on rühm äraeksinud saksa turiste. Idagoodid?
Kadunud link - muromid
Tuhandete aastate eest liikusid muistsed kütid saakloomade kannul Kaspia äärest Läänemere rannikule. Seejuures kasutasid nad ühest puutüvest tahutud paate, millega jõgesid mööda liikusid aastasadu, jõudes viimaks välja Prantsusmaa põhjarannikuni, kirjutavad kooliõpikud.
Selle versiooni järgi pärinevad eestlased Uuralite lõunajalamilt, kust nad üle mägede oma paadid Eestisse lohistasid, mille käigus nende pruunidest pilusilmadest said sinised ümmargused taldrikud.
Teaduslik kirjandus ütleb, et uurali rass oli Läänemere idarannikul ülekaalus neoliitikumis (nooremal kiviajal, umbes 7000 aastat tagasi - PK) ja seda seostatakse läänemeresoomlaste idast tulnud esivanematega. Nende segunedes kohalike hõimudega tekkis atlandi-balti rass (EE 8, lk 595).
Neoliitikumis toimus ka üleminek küttimiselt põllumajandusele. Enamik põllumajanduslikke termineid ning ka kaubandusega seotud sõnad nagu 'raha' ja 'kuld' on eesti keelde tulnud alggermaani keelest, täpsemalt selle skandinaavia harust, aga samuti on palju laene balti keeltest, aga ka ligi 70 laenu vanast vene keelest.
Miks võtsid muistsed kütid põllumajandusliku keele läänest? Kas skandinaavlased käisid siin mõni tuhat aastat tagasi koolitusi korraldamas või kolisid nad siia elama? Palju lihtsam kui teha mõne tuhande kilomeetrine matk piki Volga jõge vastuvoolu oli Eestisse purjetada soodsate läänetuultega Gotlandi rannikult. Isegi Ilja Repini maal "Burlakid Volgal" on elav dokument selle kohta, kui ebameeldiv on vastuvoolu sõuda.
Sellele ebameeldivusele on juhtinud tähelepanu ka Tartu ülikooli õpetlane Ago Künnap, kelle arvates on eestlased pärit Lõuna-Ukraina aladelt. Tõesti, mööda Dneprit üles sõites jõuab Daugava jõe läteteni, mis muistsed rändurid juba otse Liivi lahe äärde tõid, palju kiiremini kui Volga veeteed pidi.
Ka geneetik Richard Villemsi uuringu järgi on lätlased, leedulased ja eestlased geneetiliselt sama rahvas.
Kuid tagasi ugri asja juurde. Kõigi ugrimugri keelte algkeel olevat udmurdi keel, millega eesti keele side on üpris teoreetilist laadi. Peamiselt seetõttu, et läänemeresoomlaste ning udmurtide ja mordvalaste vahelt on kadunud üks lüli - muromid, kes venestusid soomeugrilastest kõige kiiremini. Et muromi keelt ei ole õnnestunud täpselt uurida ja udmurdi keel on aegade jooksul türgistunud, siis on ka seosed ebaselged.
Muromid on kahtlased tüübid - Ilja Muromets on venelaste Kalevipoeg.
Seejuures ei ole Ilja Muromets sugugi Ilmar Murumets, nagu väidab üks naiivne ugrimugri nali, vaid ikkagi Muromets.
Künnapi teooria ja lille keerdkäigud
Ometigi ei vasta need teadmised küsimusele, kust tulid eesti keelde sõnad 'lill' ja 'kali'. Kas tõid need siia kiviaja kütid Balkanilt, Musta mere äärest põhja rändavad rahvad või muistsed meresõitjad-kaupmehed või on need sõnad ugrimugri päritolu?
Soomlased kasutavad lille tähenduses sõna kukka, kuid teised läänemeresoomlased, ingerlased ja vadjalased, kasutasid sõna 'lill'.
Etümoloogid peavad sõna 'lill' ugrimugri päritolu sõnaks, mis tähendab, et tegemist on väga vana laenuga. Ka albaania keeles on olemas sõna 'lill' (Julius Mägiste etümoloogiline sõnaraamat). Kuid läti, rootsi, vene ja inglise keeles on lille tähistamiseks hoopis teisetüvelised sõnad.
Professor Künnap arvab, et lille puhul on tegemist laenuga. See ei saa olla eesti sõna. Etümoloogid on armunud algkeelte otsimisse ja jõudnud Künnapi arvates ebarealistlike tulemusteni.
Pigem võeti see sõna kaasa Musta mere äärest, kust ühed rändurid viisid selle Albaaniasse ja teised Kreetale, kuhu rännati Väike-Aasiast ja ka Balkanilt. Eesti, Albaania ja Kreeta on mõneski mõttes arhailised reservaadid, mis on mõjutatud Musta mere äärsest rändest. Need piirkonnad olid sajandeid okupeeritud, kuid nende rahvaste keel ei segunenud vallutajate omadega, vaid säilis algsel kujul.
Iidne merevaigukaubandus
Võib otsida ka muid versioone. Langedes fantaasia maailma, võiksime küsida, kas äkki merevaigujahil Kreeka meremehed ei sattunud Liivimaa randa ja kohalikule neiule külge lüües ja õiekest ulatades ei öelnud - lill. Kas äkki kohalikud ei pakkunud neile oma jooki ja Kreeka meremehed ei öelnud kali, kali - hea, hea?
Või on see joogi nimetus pärit Indiast, kus Kali-nimeline deemon hüppas välja Deva peast ja hakkas mõõgaga vehkima ja tapma. Sest mis on Põhja-India muud kui ikka sellesama Uurali mäestiku lõunakülg.
Muinas-Mükeenest leitud merevaigukeed on pärit just soome-ugri aladelt, oletab Edgar V. Saks kõige tuntumas selleteemalises ebateaduslikus teoses "Aestii, Antiikse Euroopa tsivilisatsiooni analüüs" (Montreal-Heidelberg 1960, lk 23). Kasutades rohkeid viiteid antiikautoritele, tõestab Saks, et tuhandeid aastaid kuulusid Visla suudme ja Laadoga järve vahelised alad muistsele aestii'de hõimule, kellel olid tihedad ärilised kontaktid Kreeka kultuuriruumiga.
Ta tsiteerib samu algallikaid ja ajaloolasi, kellele toetub ka Lennart Meri oma "Hõbevalges".
Musta mere ja temasse suubuvate jõgede ääres oli üle 60 Kreeka linna, mille asutajad olid antiikse linna Mileetose (iidne linn Türgi päikserannikul) elanikud. Nende linnade õitseaeg oli Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuuri ajajärk. Merevaigu põhikaubandus käis üle Dnepri jõe ja Olbia linna. Aktiivselt toiminud kaubatee olemasolu tõestavad ka mitmed mündileiud Saaremaal ja mujal.
Kuna Mileetose kaupmehed monopoliseerisid oma kaubatee, siis otsiti muidugi ka uusi kaubateid. Ja need tulid Eesti rannikule juba läänest, Inglismaalt ja Reini jõe suudmest. Ning palju roomlasi ja kreeklasi käis siin uurimas merevaigu saladust.
Saks tsiteerib mitmeid algallikaid, sealhulgas Tacituse "Germaniat":
"Sueebi (Balti) mere idakaldal on Aestii (Eesti). Nad räägivad brittidega sarnast keelt, kuid neil on sueebide (rootslaste) kombed... Oma põllutöödes on nad hoolikamad kui laisad sakslased. Nad korjavad otse rannast merevaiku ja tõeliste barbaritena ei küsi nad iialgi merevaigu päritolu."
Sutropi sõnul tähendab 'aestii' pärsia keeles poolakaid ja aestii'de all võis Tacitus mõelda ükskõik keda.
Merevaigu saladus ei huvitanud ainult Tacitust. Rooma ajaloolane Plinius Vanem märgib, et Rooma vürst Julianus purjetas Visla suudmesse ja ostis sealsetelt turgudelt kokku merevaiku. Visla suudmeala ongi olulisi kontrolljooni tolleaegses Euroopas. Aastal 360 vallutas Visla suudme idagootide kuningas Ermanarich.
Keeka koloonia Eestis ehk Kalevipojast Goldfingerini
Saks väidab allikatele viidates, et Kreeka ja Hispaania kaupmehed olid tavalised külalised Eesti ärimeeste taludes. Seejuures aeti äri nii ida kui ka läänega. Nii mööda jõgesid Musta mere poole kui ka Volgat mööda Kaspia poole.
Kas on sõna 'lill' näiteks jäänud eesti keelde ajast, kui siin oli Kreeka koloonia - näiteks Tallinnas või muistse Osilia (Saaremaa) aladel või siis lõuna pool Daugava ääres liivlaste maadel - või on see pärit Visla-äärsetelt turgudelt?
Edgar V. Saks oletab, et müütiline põhjamaade merevaigukaupmees Kalevipoeg on sama tegelane, keda Bütsantsi ürikutes tuntakse Koylpiggoi'na ning Kylfinger'ina Põhjala saagades (Aestii, lk 79).
Ning kes kahtlemata andnud ainest ka James Bondi autoritele müütiliseks Goldfingeri kujuks.
Saks annab vihje, et teisel soome-ugri rahval, mordvalastel, oli väga otsene kokkupuude Kreeka kultuuriga. Herodotose järgi oli Volga ääres suur mordvalaste linn Gelonus, kus olid templid Kreeka jumalatele, kus peeti pidustusi Dionysose auks, kus räägiti poolsküüdi ja poolkreeka keelt. Seal elasid siniste silmade ja punaste juustega inimesed.
Gelonuse põletasid maha sküüdid ja pärslased. Ellujäänud põgenesid põhja suunas.
Urmas Sutrop nimetab Saksa spekulandiks ja fantaseerijaks ega soovita pseudoteadlast tõsiselt võtta. Sutrop on oma sõnul Ago Künnapi fänn. "Sõnad on nagu liiv, mis pudeneb käte vahelt," tsiteerib ta Künnapit. "Rahvad ei sure, vaid vahetavad keeli. Seejuures uusi sõnu võetakse juurde äärmise kergusega."
Dnepri veetee ehk üks ei välista teist
Heitkem pilk kaardile. Muistsetel hõimudel, kes liikusid lainetena Indiast Euroopa suunas, oli mitu valikut. Sõita
üle Kaspia ja sealt mööda
Volgat edasi. Rännata välja Vahemere äärde ja sõita sealt läände või itta Musta mere rannikule.
Hõimudel, kes suundusid üle Musta mere ja Dneprit mööda põhja suunas, oli kümneid ja kümneid valikuid jõgede hargnemispaikades. Kuid lõppkokkuvõttes jõudsid nad ikkagi välja Balti mere äärde - Peterburist Gdanskini. Samasse kohta jõudis välja ka mööda Volgat põhja rännates, kuid Dnepri veetee on ligi kaks korda lühem kui Volga veetee. Vastuvoolu liikumisel on väga tähtis, kas sõuda tuleb 1600 või 3500 kilomeetrit.
Tõestatud on, et balti hõimud tulid Läänemere kallastele just seda veeteed pidi. Istunud aastasadu Dnepri ja Daugava ülemjooksul, liikusid nad umbes 2000 aastat tagasi Läänemere äärde, kust leidsid eest eestlased.
Kes on eestlased? Surfaritel on võistlus nimega Aegna maraton. Kord aga sõitis rühm surfareid ühe tuntud pankuri juhtimisel Aegna asemel hoopis Naissaarele. Naissaare suunas puhus soodsam tuul. Kui esimesed rändurid Väike-Aasiast purjetasid Kreetale, siis osa tüüpe otsustas hoida paremale ja sõita mööda Kizili jõge hoopis Mustale merele ja sealt mööda Dneprit juba edasi põhja. Kes on vähegi purjetamisega tegelnud, teab, et algajad meresõitjad ei liigu kunagi, kuhu tahavad, vaid sinna, kuhu vool ja tuul kannavad.
Kust me tuleme?
Vana teooria
Eestlaste esivanemate algkodu asus idas kusagil Volga ja Kaama jõe ning Uurali mäestiku kesk- ja lõunaosa kandis. Selle teooria järgi elas seal umbes 8000 aastat tagasi üsna väikesearvuline rahvastik, kes kõneles meie ürgemakeelt - soome-ugri algkeelt. Tollest algkodust hakkasid inimesed aegamisi valguma peamiselt lääne poole ja umbes 5000 aastat tagasi jõuti siia Läänemere kallastele.
Uus teooria
Teooria vaimne isa on Turu ülikooli foneetikaprofessor Kalevi Wiik. Tema jünger Eestis on Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap: "Uuenduslikud fennougristid on seisukohal, et eestlased on põliselt, vähemalt 12 000 aastat elanud oma praegusel territooriumil. See põhimõtteline seisukoht välistab iganenud vaated suhteliselt hilisest idast saabumisest, mongolisegusest geneetilisest päritolust. Kogu Põhja-Euroopa vanim elanikkond on olnud igati tõenäoliselt soomeugrikeelne ning meie nn sugulaskeelte levikusuund on olnud hoopis läänest itta kuni Kesk-Siberini välja."
Paavo Kangur
