EE: Pealinna krooni tuleviku teemandid


Aitab Toompea mõnitamisest germaani-slaavi provintsimajakestega! Lossiplats vajab ümberkujundust Louis XIV stiilis, arvas eestiaegne isemõtleja Rudolf Lesta.

"Te silmitsege vaid praegust Toompead! See on Eesti iseseisvusele näkkulöömine," õiendab rahukohtunik ja arhitektuuriajakirjanik Rudolf Lesta. "Sibulkuplid! Kaarli puiesteelt vaadates paistab Toompea kui endine Püha Venemaa läänepoolne kirikuküla. Aitab Toompea mõnitamisest germaani-slaavi provintsimajakestega." Aasta on 1930, kui Lesta need read kirjutab. Justkui tänapäeva ajalehest!

Ta paneb ette lammutada Toompeal kõik hooned, välja arvatud lossihoone. Ka Aleksander Nevski katedraali ei tihka ta täies mahus maha kiskuda.

Vabanenud platsile tuleb Lesta arvates rajada pompöösne väljak. Pealinna krooni harja võiks kaunistada viis teemanti: ida- ja lääneküljes Louvre'i jäljendavad paleed, põhjas Prantsusmaa 18. sajandi arhitekti Contant d'Ivry kavandatud kunstimuuseum, vene kiriku asemel antiikset muljet loov Pariisi Madeleine'i kirik ja lõunas hiigelpostamentidega Pergamoni Zeusi altari kiviastmestik.

Lossiplatsile prantslaslik elegants

Praegune loss võiks jääda, ent fassaad tileb ümber ehitada Louvre'i muuseumi järgi. Mõlemat külge tuleb pikendada 40 m ja lõunakülg lõpetada Pergamoni Zeusi altari sammastikuga.

Lossi vastaskülge tuleks ehitada Riigivanema palee, Louis XIV stiili varaklassitsistlikus varjundis Louvre'i koopia. Palee lõunakülje ja lossihoone lõpetab Pergamoni Zeusi altari sammastik. Lossi pikendamine lõunasse nõuab mäekülje tõstmist. Lossiplats lõpeb järsu seinaga. Lõunaküljes laiub Pergamoni Zeusi altari kiviastmestik hiigelpostamentidega, üleval platsil ühtib see lossihoone ja Riigivanema palee sammastikuga.

Üheainsa võlukepiviipega saab põhjakülg euroopalikuks. Tuleks vaid ehitada Louis XV stiilis, Pariisis omal ajal teostamata jäänud Contant d'Ivry kavandi järgi kunstimuuseum. Lesta muretseb suursuguse hoone maksumuse pärast ja soovitab seetõttu teha kunstimuuseum ilma külgtiibade ja rõdudeta. Etteulatuvaid sambaid asendaksid aga piilarid. Lossiplatsi ida- ja lääneküljel asuvad Louvre'i moodi ehitised ei vaja katusel torne. "Ent põhjapalistus vajab neid. Kui tõusta Pergamoni kiviastmestikust üles, muudavad need platsi Budapesti lossiplatsi sarnaseks," kirjeldab Lesta oma nägemust.

Eestlased vajavad Üksmeele platsi

Mida aga teha vene kiriku sibulkuplitega? Lestal oli ka selleks kaval plaan valmis. Sibulad maha saagida! Ja lammutada kiriku madal ettevenitatud osa. "See osa on loodud Vene keisririigi kuberneri kasukahoiuruumiks, mitte sakraalseks otstarbeks," on Toompea ümberehitamise oma südameasjaks võtnud mees veendunud. Venelikkusest saaks lahti, kui Aleksander Nevski katedraali vana kest peita kas Ateena Partenoni või Pariisi Madeleine'i kiriku taolisesse antiiksesse vormi. Lesta, tähendab, kavatses kirikule ümber ehitada peripteeri, nagu olid neljast küljest ümbritsetud sammaste reaga Vana-Kreeka templid. Kuidas sobiks küll selline nägemus lossiplatsi kujundusideaaliga?

"Madeleine'i kirik pole arhitektuurilt kristlik-kiriklik, vaid tema sammas-skelett on antiikne-ilmalik," selgitab Lesta. Samas lohutab ta apostliku usutunnistuse pooldajaid, et neil ei tarvitseks kurvastada sibulate ja kellatorni lammutamise pärast. Tõsise vajaduse puhul võiks kellatorni ehitada kuhugi Toompea serva.

Ilmtingimata vajavad eestlased Üksmeele platsi! Sellist, nagu on Pariisis Place de la Concorde. See sobiks oivaliselt Toompeale, keskele Iseseisvusmonument. Väljakule viiksid lõunaküljest üles Pergamoni Zeusi altari laiad trepid. Trepile saab Kaarli puiesteelt üle silla Rootsi Väravatornimaja kaudu.

Kaguküljest, Kiek in de Köki poolt aga läbi Harjuväravamaja, mis on ehitatud Prantsusmaa lääneprovintsi linna Parthenay eeskujul.

"Nii tekiks Toompea idaservale keskaegne linnavärav, säärane nagu eestlased ise oleks ehitanud keskaja õhtuehal - Lembit Võidumehe võitude puhul. See varjaks Kiek in de Köki võltskeskaegset vormimõtet, mis kajastab tüüpilise feodaalse paruni maailmavaadet." Nimetagem siis Harjuväravat Lembit Võidumehe Väravaks.

Seda ühendab lossiplatsiga idamüür ümberehitatud keskaegse Provence'i kindlusmüüri eeskujul. Nii et kindlusmüüril tekiks keskaegne jalutustee.

Loe veel

Rudolf Lesta oli suur fantasöör, ent väga sihikindel, valgustades vahetpidamata oma uitmõtteid ajakirjanduses ja söötes neid ette teistele arhitektidele.

Lesta ja teised Toompea elustajad

Unistaja hingega arhitekt ja kunstnik Karl Burman võttiski tema ideedest tuld. Mõned Lesta mõtted meeldisid talle niivõrd, et ta esitas neid ise ajakirjanduses, ehkki palju tagasihoidlikumalt.

1924. aastal kirjutab Burman ajakirjas Agu, et Aleksander Nevski katedraal tuleks ümber ehitada Iseseisvuse panteoniks.

"Burmani kaks projektivarianti on võrdväärsed ja mõjuksid Tallinna panoraamis küllaltki jõuliselt. Igatahes sobiks panteoni siluett Tallinna tornidega paremini kokku kui katedraali sibulkuplid," toetab kunstiteadlane Leo Gens Karl Burmani monograafias panteoni ideed.

Burman arendab oma ideed edasi ja kirjutab 1928. aastal kunstiajakirjas Taie, et Toompea lossi esine plats peaks omandama eesti foorumi ilme.

Burmani ja Lesta ideid toetab arhitekt Alar Kotli, kes tegi samuti Toompea ümberehitamise projekti. Ent Lesta fantaasia vastu ei saa neist kumbki.

Kui omal ajal väljendas Gustav Suits kaasnooreestlaste igatsusi:

Itaalia, nii olgu Eesti tulevik...

siis frankofiil Rodolf Lesta arvates tuleks Itaalia asendada

La France, la Belle....

Artiklis kasutatud:

Leo Gens "Karl Burman", monograafia

Ajakiri Olion, 1930, 1931

Ene Läkk

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare