Eesti ajaloofilm erutab soomlasi
1999.a. inglise tootja Basic Filmi poolt tehtud ajaloofilmi ”Eesti ja metsavennad” näidati Soome YLE 1 ekraanil 27. aprillil, Soome veteranide päeval.
Eesti metsavendade lugude kaudu seletatakse lahti kogu Teise maailmasõja aegne ja järgne Eesti vastupanuliikumine. See on jutustus eestlaste lootusest, et rahvusvaheline õigus taastab maa iseseisvuse. Ja selle lootuse petmisest Balti riikides spionaai koordineeriva inglasest kaksikagendi Kim Philby poolt. Mees andis eestlastest luurajate nimed ja andmed välja KGBle, põgenes ise 1963 Moskavsse ja sai Lenini ordeni.
Menukad metsavennad
Nagu paljude Eesti metsavendlust ja vastuluuret käsitlevate dokfilmide puhul, olid ka inglastele konsuldandiks ajaloolased Erik- Niiles Kross ja Mart Laar.
Yle 1 pessiesindaja Tuija Heikkilä kinnitas Eesti Päevalehele, et filmil oli Soomes 221 000 vatajat.
Pressiesindaja lisas, et soomlaste hulgas oli ka hea minek Vesa Saarise poolt tehtud ja Soome iseseisvuspäeva (6.12.02) puhul näidatud dokfilmil ”Soomepoisid”, kus käsitleti eesti poiste vabatahtlikku võitlust Soome hõimuvendade vabaduse eest Teise maailmasõja päevil. Seda vaatas ühtekokku 312 000 soomlast.
Soome YLE 2 dokumentaalfilmi projekti kaudu on aga uued ajaloolised dokfilmid kohe tulemas. Pressiesindaja Aila Havia-Venäläinen ütles Eesti Päevalehele, et 13. augustile on planeeritud Enn Säde dokfilm ”Jätkusõja viimased sõdurid”. Seejärel peaks ekraanile jõudma Peeter Brambati ja Hannu Peltomaa dokfilm ”Sulg”, mis käsitleb eestlaste ja soomlaste koostööd NL rünnaku vastu Soome lahel.
Havia-Venäläinen lisas, et ta pole tajunud, kui traagiline Eesti ajalugu seoses Teise maailmasõjaga tõeliselt on olnud, selle käsitlemine oli pool sajandist Soomes keelatud.”Mida enam ma Eestiga tutvun, olen ma vapustatud ka teie mitmekihilisest kultuuripärandist.”
Havia-Venäläinen möönis, et filmil on selle arusaama kujundamisel tähtis psühholoogiline roll: ”Eesti ajalugu puudutavad dokfilmid on olnud vabad paatosest. Teise Maailmasõja keerisesse sattunud eestlaste ajalugu jõuab vaatajani üksikinimese loo ja saatuse kaudu.”
Elav diskussioon
Eesti ajalugu käsitleva filmi puhul ei saa mööda minna ka esimeset Soome kinodes näidatud Eesti mängufilmist ”Nimed marmortahvlil”. Soomepoolne produtsent Ilkka Matila ütles, et see film lõi põhja Eesti mängufilmile Soomes. ”Marmortahvleid” vaatas vaid 15 000 soomlast, kuid räägiti sellest Soome meedias palju.
”Ühegi välismaa filmi puhul pole Soomes nii palju diskuteeritud, ” tõdes Matila. ”Sisu üle võib ju vaielda, kuid ”Nimed marmortahvlil” on avanud pärast okupatsiooni esimest korda Eesti filmitööstusele uksed ka Eestist väljaspool,” kinnitas produtsent. Karlo Funk Eesti Filmi Sihtasutusest ütles, et Elmo Nüganeni debüütfilmi on ostnud ka Ungari ja Iisraeli tele-visioonid. 21. mail linastub see ka Cannes’i festivali filmiturul.
Eesti Teise maailmasõja aegne ajalugu on dokfilmi kaudu esil ka Helsingis Meilahti kunstimuuseumis Ilon Wiklandi elutööd käsitleval näitusel. Eestist nõukogude okupatsiooni eest Rootsi emigreerunud Ilon Wikland on tuntud Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana. Rootslaste poolt tehtud dokfilmis räägib Wikland, missuguse jälje on jätnud Eesti okupeerimine kunstniku loomingusse.
