Eesti ajalugu fotoalbumis
Eessõnas vastab Ivi Tomingas küsimusele, kellele on fotokogumik vaatamiseks mõeldud: “Algselt rohkem koolilastele, kes ajalugu õppides peavad teadma küll palju nimesid, aastaarve ja fakte, aga ei oska näiteks ette kujutada, missugused nägid välja ennesõjaaegsed poed, saunad, bussid, telefonid jne. Lõpuks aga tuli kogu suurt fotomaterjali süstematiseerides ja valides välja tavaline perekonnaalbum. Sest eks ole meie riik ka omamoodi suur pere. Seepärast on raamat mõeldud kõigile, iseäranis aga neile, kellele on vanaemade albumeid meeldinud lehitseda.”
Eestis on viimastel aastatel ilmunud päris palju vanadest postkaartidest ja fotodest kokku pandud albumeid kindlatest kohtadest (Narva, Haapsalu, Pärnu, Nõmme jne) või objektidest (kirikud, mõisad, tuulikud, sillad jne). “Eesti fotoalbumi” eesmärk on aga kajastada visuaalselt ühte ajastut kogu selle mitmekesisuses, mis on palju keerulisem ülesanne. Seepärast võiks seda pigem võrrelda 1939. aastal konjunktuuriinstituudi välja antud esindusliku albumi “Eesti. 20 aastat iseseisvust sõnas ja pildis” (koostajad A. Pullerits, E. Laaman, B. Linde, V. Soo ja A. Tooms) või Eesti Entsüklopeediakirjastuse välja antava “XX sajandi kroonikaga”. Need mõlemad on küll rikkalikult illustreeritud, kuid tekst siiski domineeriv ja pildid sellele täienduseks. “Fotoalbumis” on aga pildil peamine tähendus ja tekst vaid selgituseks.
Fotoalbum on koostatud temaatiliste peatükkidena (nagu ka “Eesti. 20 aastat sõnas ja pildis”), mille alguses antakse vaatajale väga lühidalt teada valdkonna põhifaktid.
Poliitikast spordini
Esimene peatükk kannab pealkirja “Riiklus” ja selles saab fotode vahendusel ülevaate olulisematest sündmustest Eesti vabariigi poliitilises elus aastatel 1918–1940: alates iseseisvuse väljakuulutamisest, Vabadussõjast ja Tartu rahu allakirjutamisest kuni punaarmee baasidesse marssimiseni ning juunipöördeni. Fotodel on näha suur hulk Eesti vabariigi tähtsamaid riigitegelasi nagu Jaan Poska, Konstantin Päts, Jaan Teemant, Jüri Jaakson, Otto Strandman, Jaan Tõnisson, Johan Pitka, Jüri Uluots, August Rei, Kaarel Eenpalu, Johan Laidoner jt.
Järgmine peatükk annab ülevaate kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, tuletõrjujate ja teiste organisatsioonide tegevusest, samuti paraadidest ja laulupidudest.
Tehnikahuvilistele peaks olema põnev vaadata fotosid omaaegsetest autodest, bussidest, trammidest, lennukitest, telefonidest, raadiotest ja ka Eesti esimesest televiisorist, mille konstrueeris 1936. aastal Mihkel Aitsam.
Albumis on hulk maaelu- ja ka tööstusteemalisi fotosid. Huvipakkuv on vaadata pankade, poodide, saunade, kohvikute ja hotellide interjööri ning meeleolukaid turustseene.
Raamatu viimane peatükk algab fotodega spordivõistlustest ja spordikuulsustest, nagu Paul Keres ja Kristjan Palusalu, ning jätkub tuntud kultuuritegelastega: skulptor Amandus Adamson, kunstnikud Ants Laikmaa, Eduard Viiralt, Konrad Mägi, heliloojad Aleksander Läte, Mart Saar, Evald Aav, Miina Härma, Raimond Valgre, kirjanikud Henrik Visnapuu, Anna Haava, Oskar Luts, Karl August Hindrey, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, teatritegelased Paul Pinna, Karl Menning, Aino Talvi, Milvi Laid, Liina Reiman ja veel paljud teised.
Päris lõpulehekülgedel näeb omaaegseid Eesti filmistaare ja ka kahte fotograafi, kelle ees oleme tänuvõlglased, et nad on järeltulevate põlvede jaoks jäädvustanud oma kaasaegset Eestit – need on vennad Georg Johannes ja Peeter Parikas. Mitme aastakümne vältel tegid nad hulgaliselt nii portreefotosid tuntud inimestest kui ka kauneid kohavaateid Eestimaalt.
Nagu perekonnaalbum
Ka teiste raamatus avaldatud fotode autorid peaksid olema fotoajaloo huvilistele tuntud: K. Akel, J. Riet, A. Vannas, E. Selleke jt. Kahjuks ei selgu aga “Albumist”, mis pilt on mis fotograafi tehtud. Samuti puuduvad fotode arhiiviviited. Need andmed oleks võinud olla trükitud kas või näiteks raamatu viimasele leheküljele ja nii oleks vähese vaevaga saanud ilusast pildiraamatust ühtlasi ka korrektselt vormistatud fotoajalooline publikatsioon.
Pärast “Eesti fotoalbumi” lehitsemist jääb selline kodune tunne, justkui oleks üle pika aja jälle perekonnaalbumit vaadanud. Sealt võib leida palju tuttavaid, aga ka vähem tuntud või isegi tundmatuid nägusid ja kohti. Osa pilte on hästi läbi komponeeritud ja sätitud valgusega, teised lihtsalt niisama kinnipüütud hetked. On poseeritud portreid, grupipilte, tähtsate ja vähem tähtsate sündmuste jäädvustusi. “Eesti fotoalbumi” piltidel jäädvustatud aeg on küll pöördumatult kadunud, kuid õnneks on ajaloo kulg siiski dokumenteeritud ja jälgitav.
Eesti fotoalbum / Estonian Photo Album 1918–1940
Eesti filmiarhiivi fotode põhjal koostanud Ivi Tomingas. Kujundanud Endla Toots. Tammerraamat 2006, 159 lk.
