Eesti filmimuuseum kutsub Maarjamäele minevikuga kohtuma
Ajaloomuuseumi filiaalina toimiv Eesti filmimuuseum on iseseisva üksusena olemas möödunud aasta oktoobrist. Möödunud nädalal sai filmimuuseum endale juhataja, aastal 2005 Tallinna ülikooli filmi- ja videoõppetooli lõpetanud Maria Mangi, kes on seni ka ainuke töötaja. Mis ei tähenda sugugi, et tal tuleb kogu filmimuuseumi töö üksi ära teha.
“Kindlasti on ajaloomuuseumi katuse all lihtsam alustada, tuleb ju peale hakata praktiliselt nullist. Mu kolleegid ajaloomuuseumist osalevad tööde säilitamisel ja ka ekspositsioonide ettevalmistamisel. Aga kui asi areneb, usun, et siis tuleb kõne alla ka koosseisu kasv,” arvas Maria Mang.
Esialgu jääb filmimuuseum tegutsema Maarjamäel asuvasse ajaloomuuseumi kompleksi. “See on soodne koht, kust rahvas voorib mööda,” ütles ajaloomuuseumi näitusteosakonna juhataja Inge Laurik. Sealjuures on majal seos filmikunstiga: seal toimusid 1930-ndatel Eesti-Saksa filmi “Kire lained” ja venelaste Sherlock Holmesi filmi “Baskerville’ide koer” võtted. Filmiürituste jaoks on kinosaal, mis sisustati, kui maja muudeti 1987. aastal revolutsioonimuuseumiks. Saali ehivad Arseni Mölderi suured pronksskulptuurid, mis kujutavad töölist ja kolhoositari. Praegu vajab saal lisaks kohendamisele ka korralikku kinoaparatuuri. Tulevikukavades heiastub siiski Eesti filmimuuseumi oma hoone, mis on kirja pandud ka arengukavadesse. Millal see hoone saadakse, pole veel selge.
Tuleb näitus Nukufilmist
Vaikselt on filmilugu tutvustav tegevus siiski juba alanud. Esimene väljapanek “Noored kotkad” on pühendatud Theodor Lutsu samanimelisele filmile, mille valmimisest täitus 80 aastat. Tänavuses näituseplaanis on ka näitus “Eesti nukufilm 50”, mille on kokku pannud animaatorid ise. Muuseum teeb näitused “Elu tsitadellis 60” ja “Eesti Reklaamfilm 40”. “Tahaks, et reklaamfilmi ekspositsioon tuleks selline humoorikas,” rääkis Mang. Tuleva aasta näituseplaani koostatakse.
Filmimuuseumi külastajad on praegu ühises katlas ajaloomuuseumi külastajatega, kuigi filmiüritustel käijate kohta peetakse statistikat ka eraldi. Ka säilitatav vara on üldistes fondides, märgistatud filmimuuseumit tähistavate numbritega. Mitmele poole laiali pillutud Tallinnfilmi varade jälgede ajamine on Maria Mangi töö. “Otsin kontakte vanema põlve filmiinimestega, kel on väärtuslikke esemeid, dokumente ja mälestusi.”
Filmikunsti massidesse viimisega puutus Maria Mang kokku juba filmikoolis, kus ta kirjutas bakalaureusetöö filmiõppe vajalikkusest üldhariduskoolis.
“Kui koolides tuleb filmist juttu, siis õpetavad filmi kirjandusõpetajad, kes serveerivad seda kui kirjanduse ekraniseerimise kunsti,” ütles Mang. Tema sõnul võiks tulevikus filmimuuseumi egiidi all toimuda loengud ja teaduskonverentsid, millest kasvaks välja publikatsioonid. Filmimuuseum näeb koos-tööpartneritena filmiarhiivi ja Balti filmikooli.
Filmimuuseumõpib naabritelt
•• “Püüan lähiajal saada selgust, kuidas töötavad filmimuuseumid mujal,” ütles Maria Mang.
•• Eraldi filmimuuseumid on ka naabritel suhteliselt uus asi. Riias toimib filmimuuseum aastast 1988. Seal on lisaks Läti filmiajaloole pühendatud püsiekspositsioonile veel vahetuvaid temaatilisi näitusi. Muuseum asub Riia filmistuudio hoones Peitavas iela 1012, avatud teisipäevast laupäevani.
•• Soomes töötab filmimuuseum (Elävän kuvan museo) Soome filmiarhiivi alluvuses alles mõned aastad, kuigi filmiarhiiv on teinud mahukaid filminäitusi varemgi. Muuseum töötab Helsingis aadressil Vanha talvitie 9.
