Eesti folgib suvi läbi
Pärimusmuusika, folgi või folkloorifestivali nime kasutavad paljude ürituste korraldajad ja rahvamuusikuid/pärimusmuusikuid kutsutakse esinema mujalegi, kus tahetakse luua ajaloolist ja/või rahvuslikku hõngu. Folk on meie ühine asi.
Folgivaimustuse juured viivad taasärkamisaega ja 1990. aastate algusesse. 1980. aastate lõpust mäletatakse kontserte vanalinna muusikamajas, öölaulupidusid, maakondlikke folkloorifestivale ja muid ühislaulmisi-tantsimisi. 1993. aasta mais sündis praegune Eesti folgi vapiüritus Viljandi pärimusmuusika festival ehk Viljandi folk (tollal Pärimusa nime all).
Folk – hola, holamuusika, rahvamuusikalähedane muusika, seletab õigekeelsussõnaraamat. Määratlus “rahvamuusikalähedus” tõmbab folkloori- ja folgiürituste piirid väga avaraks. Folgiharrastajaid- ja nautlejaid iseloomustab rõõmus sallivus ning nad on valmis aktsepteerima laia üritustespektrit.
Eesti folgimaastikule mahuvad teiste seas külakapellid, regilaulikud, kanneldajad ja torupillimängijad, aga sama moodi ka rahvalikke lugusid metal-võtmes esitavad bändid Metsatöll ja Raud-Ants. Folgipatta võidakse pista koguni näiteks vennad Urbid või Tätte ja Matvere, kõik keeb kontsertidel-festivalidel kenasti läbi ning supp saab kirju ja maitserohke.
Rahvamuusikafestivalide pärisosaks on sageli õpitoad, kus saab harjutada laulmist, meisterdada näiteks roopilli või plõnnida kannelt.
Paljud rahvakultuuri festivalid (eriti väiksemad) püsivad aastaid samade inimeste najal. Isegi suure meeskonnaga Viljandi folgil on aastaid vedajaks Ando Kiviberg. Sama moodi veab näiteks Ülle Podekrat Põlvamaa Folkfesti, Maie Orav Viru Säru, Astrid Böning Hiiu folki, Viivi Voorand Lahemaa torupillipäevi jne.
Selle suve folgikalender
Olnud
•• “Maa ja ilm” 2.–3. märtsini Tartus, loosungiks “Oma ja muu muusika parimad pungad”, korraldajaks Eesti pärimusmuusika keskus ehk needsamad inimesed, kes teevad Viljandi folki.
•• X rahvusvaheline kandlefestival 11.–15. aprillini Pärnus. Tasuta kontsertidel mängiti eri rahvaste kandlemuusikat ja kõike muud, mida kandlel mängida annab, s.h klassikalist muusikat.
•• Peda folk 17. aprillil Tallinnas. 35-aastase traditsiooniga tudengibändide võistlus, mida siinkohal on mainitud puhtalt nime pärast (tegelikult esitati seal nüüdisaegset muusikat rokist dzˇässini ja funk’ist poprokini).
•• Põlvamaa Folkfest, VIII rahvamuusikatöötluste festival 20.–22. aprill Moostes. Sel aastal oli pealkirjaks “Moisekatsi Elohelü” ning peateemaks küla ja mõis. Ühtlasi peetakse seal rahvamuusika esitamise võistlusi.
•• Koeru Holaöö 25. mail – toimus juba kaheksandat korda ja kandis sel aastal paralleelnime “Eesti folgiarmee (väli)õppused”, Koeru vallas Väinjärve ääres.
•• Nõmme kevadfolk 26.–27. mail – tasuta festival Nõmme spordikeskuses, kultuurimajas ja muuseumis, kus esitati eesti muusika kõrval näpuotsaga ka välismaa oma.
•• Regiöö 26.–27. maini Tartus – juba kuuendat korda toimunud arhailise muusika festival, mis paneb rõhku (regilaulu) loomulikule laulmisele ja mille pärisosaks on ühislaulmine südaööst koidikuni.
•• Maailmaküla 7.–9. juunini Tartus – teist korda toimunud pärimusmuusika festival, mis tutvustab vanemat ja uuemat muusikat maailma eri paikadest.
•• XX rahvusvaheline folkloorifestival Baltica 13.–17. juulini. Rahvusliku folkloorinõukogu korraldatud festival on ainus eestlaste ettevõtmine, mis kuulub maailma folkloorifestivalide kalendrisse. Festival, mille kunstiliseks juhiks oli tänavu Ingrid Rüütel, toimus viie päeva jooksul üle Eesti ja sellel osales umbes 2000 kohalikku pärimusekandjat ja ligi 300 väliskülalist.
•• XIII Võru folkloorifestival 18.–22. juulini – keskendub peamiselt tantsule, esinejaid on nii Eestist kui ka välismaalt. Traditsiooniline osa on rahva ühine tänavatants, aastal 2000 pürgis festival sabatantsuga ka Guinnessi rekordite raamatusse (ligi 5700 inimese moodustatud 2183 meetri pikkusest tantsivast sabast jäi siiski väheseks).
•• Hiiu folk 19.–21. juulini Kassaris – toimus tänavu kolmandat korda. Peale laulu, tantsu ja pillimängu räägiti Hiiu folgil pärimustest ja tehti ühine loodusmatk.
•• Mütofest 20.–22. juulini Kassinurme linnamäel – muistse maailma pidu, kus põhirõhk oli töö- ja õpitubadel, rollimängul ja võistlustel, kuid tähtis koht oli ka Eesti, Läti ja Taani folkmuusikute kontsertidel.
Tulemas
•• XV Viljandi pärimusmuusika festival 26.–29. juulini. Tänavu on teemaks regilaul ja oodata on üle 400 esineja Eestist ja välismaalt. Rohelise lava programm on traditsiooniliselt tasuta. Sellega koos käib ka noorte rahvamuusikute õppelaager Etno ja mitmeid muidu üritusi Viljandi linnas.
•• Märjamaa folk 1.–5. augustil. Folkloorifestival liideti Märjamaa päevade programmi rikastamiseks läinud aastal ja edust tiivustatuna toimub see ka tänavu. Esinevad nii kohalikud (sh noored) kui ka väliskülalised.
•• VI Lahemaa torupillipäevad 3.–5. augustil. Teine Lahemaal kanda kinnitanud rahvakultuuri pidu Viru Säru kõrval (viimane toimub üle kolme aasta, järgmine kord loodetavasti 2009). Eesti, Hollandi ja Briti saarte torupillimängijad esinevad Lääne-Virumaal, Harjumaal ja Tallinnas ning peaaegu kõik kontserdid on tasuta.
•• VIII Virumaa lõõtsapäevad 4. augustil Väike-Maarja lähedal. Vainu tare õuele on oodatud nii akordioni, lõõtspilli, bajaani kui ka suupillimängijaid igast Eestimaa kandist.
•• V Karupoja trall 4.–5. augustil Otepääl – rahvusvaheline noorte rahvamuusikafestival, mida korraldab Otepää laste rahvamuusikaansambel Karupojad.
•• XIV Tartu lõõtspillifestival 8.–12. augustil – Eesti ja teiste Baltimaade ning Norra lõõtspillimängijate kontserdid ning õpitoad Tartus ja Luunjas.
•• Pärimusmuusika lõikuspidu, tavapäraselt septembri lõpus Viljandis (tänavu pole veel välja kuulutatud). Nii nagu folgifestivalide kalender algab, nii ta ka juba kolmandat aastat lõppeb Eesti pärimusmuusika keskuse korraldatud peoga.
Folkarid
Eesti pärimusmuusikud armastavad murdekeelseid ja muidu omapäraseid nimesid. Valik folgipidudel esinejatest:
Jöru, Kaksikaks, Krää, Laudaukse Kääksutajad, Liinatsuraq, Metsatöll, Mälutagune, Oort, Pillipiigad, Raud-Ants, Regirähn, Ro:Toro, Sinimaniseele, Zetod, Talveunes Kiilid, Tink Tingadi, Triskele, Tsibihärblaseq, Tsibipudina, Tsõdsõpujaleelo, Tulli Lum, Tuulelõõtsutajad, Uisapäisa, Wirbel, Virre, Vägilased, Väike Hellero, Ütsiotsõ
