Eesti keel sai toeka tugisamba – seletava sõnaraamatu

Eile esitleti eesti keele instituudis (EKI) uut eesti keele seletavat sõnaraamatut – kuueköitelist, ligi seitsmekilost väljaannet. Varasema seletava sõnaraamatu 26 eri vihikuga võrreldes on uues sõnaraamatus umbes 4000 uut sõna.

Instituudi direktor Urmas Sutrop nentis, et kuueköiteline, ligi 150 000 märksõna sisaldav ja 6,8 kilogrammi raskune sõnastik muudab põhjalikult senist keelemaastikku ning sellest saab etalon, mille järgi hakkab vähemalt üks põlvkond leksikograafe joonduma. „Soome-ugri rahvaste seas on selline sõnaraamat olemas kolmel rahval ning kõigil neist on oma riik,” rõhutas instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets sõnastiku osatähtsust rahvuse säilimises. „Kui rahval on olemas omakeelne grammatika, suur hulk tekstikogusid ja selline sõnaraamat, siis on selle rahva keelel alustugi olemas.”

Uuendused

Omaette probleem oli Langemetsa sõnul küsimus, milliseid uusi sõnu sõnaraamatusse lubada ja millistel veel laagerduda lasta. Usaldusväärset analüüsimaterjali pakkuva tekstikorpuse puudumise tõttu tuli toimetajatel lähtuda eelkõige isiklikust keelevaistust.

Varasema, 1988.–2007. aastal 26 vihikuna ilmunud seletava sõnaraamatuga võrreldes on vastses sõnaraamatus umbes 4000 uut sõna, nende seas ka vaid paari aasta vanused keelendid nagu „pronksiöö” ja „pronkssõdur”. Peale varasema redaktsiooni toimetamise ja sovetismide väljarookimise tuli keelt ka muul kombel tänapäevastada. Nii on uues teoses muudetud mitme käibeloleva sõna tähendust. Aastakümnete jooksul on muutunud ka eesti keele õigekiri ja grammatika. Sõnaraamat hõlmab nii üld- kui ka oskuskeele sõnu, mille kasutamist on illustreeritud näidetega ilukirjandusest.

Sõnaraamatuid tuleb lisaks

Sutropi sõnul muutub meie sõnaraamatute kultuurikiht järjest paksemaks. Teose koostanud kollektiiv paneb praegu kokku järgmist, üheköitelist seletavat sõnaraamatut, mis ei ole äsja ilmunud sõnastiku lühendatud versioon, vaid toetub sellele, pannes rõhku keelelise informatsiooni edastamisele. Instituudis valmib peagi ka eesti keele etümoloogia sõnaraamat. Lisaks töötatakse koostöös leksikograafiaühingu ja kirjastusega Valgus välja esimest eesti keele piltsõnastikku ning kavandatakse uut tüüpi võõr­sõnade leksikoni. Instituut on alga­tanud seminaride sarja, kus uuritakse ühiskonna hoiakuid ja ootusi tulevase uue õigekeelsussõnaraamatu suhtes. 

Langemets kutsus kirjanikke, tõlkijaid ja kirjastusi üles lihtsustama uute ilukirjandusteoste EKI töölaudadele jõudmist, et koostada nende kaasabil järgmisi sõnaraamatuid.

Seletava sõnaraamatu valmimist on üle 2,6 miljoni krooniga rahastanud haridus- ja teadusministeerium, kes toetab ka 614 sõnaraamatukomplekti jõudmist haridusasutuste raamatukogudesse. Uue aasta jaanuarist on sõnaraamatu veebiversioon EKI kodulehel vabalt saadaval.

Eesti keele seletava sõnaraamatu uustrüki toimetajad on Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks ja Piret Voll. Kuueköitelise kõvade kaantega koguteose orienteeriv hind on poes 2200 krooni.