Eesti keel sai uue sõnaraamatu

Ligi veerandsaja aasta järel andis Eesti Keele Instituut välja "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999", mis aitab keelenormidel arenenud ühiskonnale järele jõuda.

Seni kirjarahva seas kasutusel olnud "Õigekeelsussõnaraamatu" ehk ÕS ilmus 1976. aastal – seega 23 aastat tagasi. Neljas trükis ilmunud sõnaraamatut peaks kokku kasutusel olema umbes 100 000 eksemplari.

Kümne aasta pikkuseks veninud töö uue sõnaraamatu kallal tingisid tegijate sõnul muutused ühiskonnas ning keeleteadlaste kasvanud töökoormus, mis sundis sõnaraamatu mõ-neks ajaks kõrvale jätma.

"Esimene trükk pole veel täiuslik, alles kuues trükk saab täiuslikuks sõnaraamatuks," lausus sõnaraamatu toimetaja Tiiu Erelt.

Teadusfondi toetusel ilmunud sõnaraamat maksis ettetellimisel 300 krooni, kauplusehind tuleb üle 500 krooni. Toimetaja sõnul trükiti uut sõnaraamatut

16 000 eksemplari ja prae-gustes oludes 100 000 tiraazhini selle trükiarv ilmselt enam ei kasva.

"Eesti keele sõnaraamat" on vanast ÕS-ist formaadilt poole suurem. Kirjastajad kaalusid mahuka teatmeteose väljaandmist kahes köites, kuid otsustasid mugavama käsitsemise nimel sellest mõttest suurema köite kasuks loobuda.

"Uus sõnaraamat on hoopis teistsuguse ülesehitusega. Kui vanas ÕS-is oli

125 000 sõna, siis nüüd võib neid olla isegi vähem, kuid on näidatud, mis nendega lauses peale hakata," selgitas Erelt. Märksõnu on pikemalt kirjeldatud ning esitatud hulganisti näite-väljendeid.

Osa 1990. aastate algul olulisi hoiatusi vene keele mõjutuste eest on selle kümnendi lõpuks tähenduse kaotanud ja sõnaraamatust välja jäänud või asendunud inglise keele mõjutuste korrigeerimisega.

Varasema "Õigekeelsussõnaraamatu" sabas olid ka õigekirjutusjuhised, ent uues neid pole. Nende puudumist peaksid kompenseerima vahepeal ilmunud "Eesti ortograafia" "Eesti keele käsiraamat".

Keeleteadlane Erelt ütles, et sõnaraamatute ilmumisel ei tohiks nüüd enam nii pikka vahet tekkida. "Mõistlik oleks, kui uus sõnaraamat valmiks viie aasta pärast," lausus ta. Arvutiga saab sõnaraamatut hõlpsalt täiendada, kümme aastat tagasi oli see kirjutusmasinaga aeganõudev.

Uus "Eesti keele sõnaraamat" pole sugugi ainus teatmeteos, mis oma ajaloolise järjepidevuse jalule seab. Lisaks vastilmunud TEA "Võõrsõnastikule" peaks juba järgmise aasta alguses müüki jõudma kaasaegne "Võõrsõnade leksikon".

Uudissõnu

mängar – pleier

külalus – gastroll

sele – illustratsioon

hostell – lihtne ja odav hotell

minem – realisatsioon

matkur – imitaator

valmendi – trenazhöör

rabulist – poliitiline kisakõri, lobiseja

seivima – salvestama

kokainism – kokaiinisõltuvus

SOOVITATAVAD ASENDUSED:

deltaplaan – lohelennuk

vodka – puhas valge viin

saalibändi – saalihoki

squash – seinatennis

konditsioneer – klimaator

Uue sõnaraamatu koostajad: Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt.

Asjatundjad hindavad uut ÕS-i

Märt Väljataga , Vikerkaare peatoimetaja.

Õige emakeele ausammas ongi sõnaraamat, mitte mõni kivist jurakas kusagil pargis. Viimase aja sõ-nastikest pean tähtsaimaks "Eesti kirjakeele seletavat sõnaraamatut", mille ilmumine on veel pooleli. ÕS-i on vaja ikka selleks, et teada saada, kuidas mõnda sõna tuleb viisakas seltskonnas käänata ja pöörata. Vahel ka veendumiseks, et sõna, mida kasutame, on tõepoolest olemas. Lõpuks ka õigekirja kontrollimiseks. Neid mu vajadusi rahuldab ka ammu müügilt kadunud vana ÕS. Samas ei sunni ühegi sõnaraamatu auto-riteet mind loobuma tekstis parandamast sõna pensjon, mis uue ÕS-i järgi praegu lubatud on

Enn Soosaar , tõlkija.

Minule jättis uus ÕS meeldiva mulje, ta on varasemast analoogist põhjalikum ja täielikum. Eriti hinnatav on see, et on lisatud näitlauseid sõna kasutamise kohta ja põhjalikku infot, mida iga keelekasutaja vajab. Tegu on avaralt esitatud eesti keele sõnavaraga, milles on varasemast rohkem näiteks argisõnu ning varem üldse mitteesinenud vulgaarseid väljendeid. Suur formaat uue sõnaraamatu juures on paratamatu, kuid kerge ja õhuke paber kompenseerib selle. Eelistangi neid sõna-raamatuid, mis mahuvad ühte köitesse, sest need on käepärasemad. Ainus, millest ma puudust tunnen, on see, et esikaane siseküljel võiks olla tüüpsõnade käänamise ja pööramise tabel