Eesti kraanivesi seljatab Prantsuse pudelivee
Loodusliku mageveega hästi varustatud Eestis on kasulik teada, et pudelivesi võib olla pikaajalise seismise tõttu hoopis saastunud ning meie kraanivesi on puhtam ja tuhat (!) korda odavam.
Aga miks sellisel juhul kraanivee kvaliteet Eesti eri paigus kõigub? Lausa nii palju, et lõhub mõnes kohas inimeste hambaid.
Sellepärast, et keemiliselt puhast vett pole looduses olemas. Meie vees leiduvatest keemilistest ainetest tekitavad probleeme fluor, boor, nitraadid, baarium ja raud. Nii joob näiteks neljandik Rapla-, Lääne- ja Tartumaa elanikest liigse fluorisisaldusega vett. Liigne kogus fluori põhjustab hammaste ja luustiku kahjustusi. Sellises õnnetus olukorras on näiteks Audru elanikud.
Võru-, Valga- ja Põlvamaal on kraanivees palju rauda, kuid mitte üle lubatud piiri.
Liigne raud muudab joogivee häguseks ja kollakaspruuniks, tekitab nõudele ja seadmetele rauarooste sette, kuid ei ohusta tervist. Samuti võib Eestis olla probleemiks kare vesi, kuid see tähendab peamiselt vaid katlakivi teket.
Väärt kraam kraanist
„Joogivee kvaliteet oleneb sellest, millisest veeallikast see pärineb,” nendib Eesti oma veeguru. „Tallinn ja Narva võtavad oma joogivee pinnaveest, teised asulad ja linnad saavad vee põhjavee eri kihtidest. Meil on kasutusel kümme põhjaveekogumit, mille looduslik koostis ja reostuskaitse on erinev. Seetõttu on vee omadused eri paigus erinevad. Kuid enamikus kohtades on Eesti kraanivesi väga hea kvaliteediga.”
Maailma veevarudest on magevett vaid kolm protsenti ja seegi on kontinentide vahel üsna ebavõrdselt jaotunud. Eesti elab looduslikult heas piirkonnas, kus magevee kättesaamisega probleeme ei ole. Et kraanist tuleva vee puhtana hoidmiseks on palju ette võetud, tuleks seda ka enam väärtustada, leiab Saava.
„Meil on vee kvaliteedile küllalt karmid nõuded ja nende järgimiseks on ka palju tehtud,” lisab ta. „Praegu on Eestis vaid üksikuid piirkondi, kus kraanivesi juua ei kõlba. 77% meie elanikest saab joogivee ühisveevärgist, kus vesi on kontrolli all.”
Mida on kasulik teada joogiveest
•• Kohv, tee, karastusjoogid koosnevad küll veest, kuid joogivett nad täielikult asendada ei saa.
•• Vee tarbimine mõjutab oluliselt inimese tervist.
•• Eestis kulutab keskmine inimene olmevett 90–100 liitrit ööpäevas.
•• Kui vee tarbimine järsult väheneb, jääb vesi torudesse seisma ja selle kvaliteet langeb.
•• Viimasel poolsajandil on vee tarbimine maailmas üle kahe korra suurenenud. Samal ajal läheb 85 protsenti veest põldude niisutamiseks ja vaid viis protsenti janu kustutamiseks.
Veeuurija:
Astrid Saava
Sündinud 25. veebruaril 1938
Arstiteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor
Uurinud põhja- ja pinnavee kvaliteedi kujunemist ja selle seost tervisega ning osalenud Eesti rahvatervise strateegia koostamisel.
