Jaanuarist aprilli keskpaigani toimunud kümneosalised loengusarjad Eesti 20. sajandi ajaloost ja kirjanik Jaan Krossist meelitasid ülikooli saalidesse igal nädalal üle 200 kuulaja.

Kõige populaarsemaks loenguks oli Mart Laari ettekanne Eestist Teises maailmasõjas, mis kogus 230 kuulajat.

Seltsi tegevjuhataja Juhani Salokanneli sõnul on Soomes praegu märgata huvi suurenemist Eesti ajaloo ja kultuuri vastu. “Sellele on kaasa aidanud Eestiga seotud raamatute suur pakkumine Soomes ja seda näitab ka jälle kasvav laevaliiklus maade vahel.” Näiteks mullu ilmunud Seppo Zetterbergi raamatust “Viron historia” on tehtud juba mitu trükki.

Soomlasi ühtaegu huvitab ja hämmastab Eesti ajaloos see, et keelesugulusest ja geograafilisest lähedusest hoolimata on maade käekäik olnud väga erinev.

Jaan Kross on Soomes kõige populaarsem Eesti kirjanik ja samal ajal ka üks tuntumaid väliskirjanikke. Värske Krossi eluloo kirjutaja Salokanneli arvates on kirjaniku populaarsuse põhjuseks see, et pärast Mika Waltari surma on Soomes olnud täitmata ajaloolise romaani kirjutaja koht, mida katab nüüd eestlasest kirjanik.

“Kross pakub soomlastele midagi sellist, mida meie oma nüüdiskirjandus mitte – s.o põnevat süžeed, hoogsust ja romantikat.” Kevadel käis oma isast soomlastele jutustamas ka Märten Kross.

Sügisel püüab Tuglase selts jätkata kevadist menu. Kavas on loengusari baltisaksa mõisakultuurist ja proovitakse tegutsemist täiesti uues valdkonnas. Koostöös filmifestivaliga “Rakkautta ja anarkiaa” korraldatakse kahe nädalavahetuse pikkune Eesti filmide festival, kus näidatakse Eesti nüüdisfilme.