Üheks verstapostiks mitmete nooreestlaste elus ja Eesti kunstiajaloos sai suvitamine Ahvenamaal – saartel, mille kõigepealt avastas 1906. aasta kevadel enda jaoks Nikolai Triik koos õpingukaaslase ja tulevase naise Valentina Grekovaga. Neile järgnesid Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Anton Starkopf ja Friedebert Tuglas, kellest viimane veetis Ahvenamaal koguni neli suve ja on kirjutanud enda ja eesti kunstnike suvised Ahvenamaa-reiside mälestused hindamatuks kultuurilooliseks allikaks. Põhjaliku uuringu tulemusena on Kersti Koll nüüd pannud eestlaste Ahvenamaa-suved kokku kunsti-

ajalooliseks peatükiks ja koostanud selle põhjal näituse.

Kaks üllatust

Näitus “Ahvenamaa fenomen” pakub vähemalt kaht üllatust. Esiteks seda, et Friedebert Tuglas, kes on pannud oma mälestused nooreestlaste Ahvenamaal veedetud aegadest kirja raamatutesse “Noorusmälestusi”, “Rahutu rada” ja “Eluloolisi märkmeid”, oskas ka joonistada. Näitus algabki Tuglasele pühendatud seinaga, välja on pandud tema Ahvenamaa suvedest inspireeritud kirjatükid – raamatud, väljavõtted kirjavahetusest –, kuid ka tema üsna hõrgud beardsleylikud tusŠijoonistused muinasjuttude teemadel.

Teiseks avastuseks oleksid jälle muidu eesti kunstis just beardsleylike tusŠijoonistuste poolest tuntud Aleksander Tassa guasŠi- ja akvarelliimprovisatsioonid. Rahutu Tassa, kes alatasa midagi otsis, ent loobus ühel hetkel kunstist kirjanduse kasuks ja võttis ette tunduvalt rohkem, kui lõpule viis, maalis Ahvenamaal maastikku ja rannakive. Väikesemõõtmelistes improvisatsioonides on ta aga jõudnud peaaegu abstraktsionismi.

Kõik hiljem meie kultuuriloolisteks klassikuteks tõusnud talendid olid Ahvenamaa-aegadel alles oma loometee alguses, nende kirjavahetusest võib välja lugeda, et nad veetsid Önningebys, millest sai nende peamine suvestaap, suurepäraselt aega ning et Ahvenamaa karge loodus inspireeris neid kõige mitmekülgsemal moel – nii ei tule vahest imestada, et Friedebert Tuglas leidis Ahvenamaale jõudes endale kostile antud toa sahtlitest jällegi Konrad Mäe “luuletiste” käsikirju. Mälestustes Konrad Mäest kirjutab Tuglas: “See oli õieti esimest korda, kus meid kõiki valdas looduse puhas primitiivsus, kus õpiti nägema tema monumentaalseid vorme ning intiimseid varjundeid. […] mõistsid nii Mägi ja Tassa kui mina alles siin, mis tähendab lüüriline maastik.”

Lihtsa ja loogilise ülesehitusega näitusel on peale Ahvenamaa loodusest inspireeritud teoste esindatud ka tollase sõpruskonna liikmete portreed – autoriks Nikolai Triik. Nende hulka kuulub ka Triigi kuulus Konrad Mäe portree, kus Mägi on tabatud endale omases poosis koos oma “kängunud kasvus ja kulunud kuues peituva eneseteadvusega”, mida on kirjeldanud Gustav Suits.

Näitus “Ahvenamaa fenomen” rändab edasi Ahvenamaale Önningebysse. Juuni alguses avatakse seal Jüri Ojaveri kujundatud mälestusmärk, mis jääb meenutama eestlaste viibimist Ahvenamaal.