Eesti kunstitipud said kultuurkapitalilt üle 2 miljoni krooni

Laupäeval jagati tehnikaülikooli raamatukogus kultuurkapitali aastapreemiaid.

Avatseremoonia toimus justkui kahel tasandil. Eeslaval andis kultuuriminister Laine Jänes kultuurkapitali nõukogu esimehena välja niinimetatud suured saja tuhande kroonised aasta­preemiad, mida rahastati nõu­kogu eelarvest. Lava kohal kõr­guval raamatukogu galeriil anti välja sihtkapitalide aastapreemiad, mis olid väiksemad ja jagatud eri kategooriatesse.

Esimesena kuulutati välja suur kirjanduse aastapreemia, mis läks tõlkijale Hendrik Lindepuule, kelle aastatöödest tõsteti esile Tadeusz Rózewiczi „Valitud luuletuste” tõlkimist. Ent päris kindlasti arvestas Lindepuu preemia jaoks välja valinud kirjanduse sihtkapital kogu tema pikaajalist tõlkijategevust, mis on olnud tähelepanuväärselt mahukas. Tänu pan Lindepuule on eestlasel võimalik aimu saada nobelistide Czeslaw Miloszi ja Wislawa Szymborska loomingust. Lindepuule on põhjust tänulik olla eesti teatril, kes on tänu tema tõlgetele saanud tuua lavale suurte näitekirjanike nagu Witkiewiczi, Gombrowiczi, Mrozeki, Rózewiczi ja Boguslav Schaefferi näitemänge. Veel suurem hulk Lindepuu vahendatud teatritekste on teatrite kirjandustubade sahtlites ja alles

ootab lavale jõudmise järge.

Jalgpall trügib kultuuriks

Suure spordipreemia pälvis väravavahikarjääri lõpetanud Mart Poom „eeskujuliku sportlaskarjääri ja Eesti tutvustamise eest maailmas”. Kuulsat sportlast, kes viibis vajalike asjaajamiste tõttu Inglismaal, asendas preemia vastuvõtmisel Eesti jalgpalli isake Aivar Pohlak, kes Poomi panuse taustal väitis, et „Eesti jalgpall on püüdnud olla enamat kui kehakultuur. Jalgpall on püüdnud olla osa kultuurist”.

Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemiatest peab olulisena märkima tunnustust Enn Tasalainile, kelle loodud Jõulumäe tervisespordikeskus on oluline spordiobjekt Pärnumaal. Tegemist on pikka aega arendatud sportimiskohaga, mille kallal alustati tööd juba 1976. aastal.

Raamatu „Visuaalne kujund ja kunstimaailm” eest suure kujutava kunsti preemia pälvinud teenekas kunstiteadlane Boris Bernstein ei saanud preemiatseremooniale tulla. Küll aga oli temalt Ameerikast saabunud võr­gu kaudu videotervitus. Boris Bernstein on ise öelnud: „Esimene mõte sedalaadi raamatust tekkis mul juba 1980. aastatel, kui osalesin kunstilise kultuuri ajaloole pühendatud kollektiivteose kirjutamises.

Teose piiratud mahu kindla­käelise jagamise tõttu autorite vahel jäi töölauale hulk liigseks osutunud materjali, mis ahvatles edasi töötama… Mõni aasta tagasi õnnestus töö uuesti käsile võtta. Sündis sootuks teine raamat, mil on vähe ühist kunagise kollektiivteose vastavate peatükkidega.”

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiate saajate hulgas oli Leonhard Lapin, kes pälvis tunnustuse edukate välisnäituste eest. Teda oligi möödunud aastal rohkem näha väljaspool Eestit. Lapin ütles, et peab olulisemateks Soomes Turu ja Hämeenlinna muuseumis toimunud näitusi, kus oli väljas üle 200 töö. „Ka näituste retseptsioon oli hea, ainult Eestis neid näitusi ei mainitudki.”

Preemia sai ka Kristina Norman, kes esindas Eestit Venezia biennaalil. Muide, seda väljapanekut saab Tallinna Kunstihoones näha aprillis. Kunstihoone juhatajale Harry Liivrannale määratud preemia ei tulnud ainult administreerimise ja rahalise bilansi tasakaalus hoidmise eest – möödunud aastal kureeris Liivrand olulisi näitusi, käivitas kontserditegevuse ja täiendas kunstikogu.

Kunstihoones üleval olnud näituse eest preemia saanud Jaanus Orgusaar tõendas taas kord, et on Eesti disainimaastiku suverään. Orgusaare trendidest sõltumatu looming ei salii vastuvaidlemist, on sfääriline, puhas ja tugev. Tööde taga kumab haruldast distsiplineeritust ja oskust puhastada mõtted prügist.

Suure filmipreemia said dokumentaalfilmi „Disko ja tuumasõda” autorid Kiur Aarma ja Jaak Kilmi, kelle teos on võitnud auhindu festivalidel, toonud rahvast kinno sama edukalt kui mängufilmid ja tekitanud laiemat keskustelu Eesti ühiskonnas.

Parimas dokis osaleb põder

Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali parima mängufilmi preemia võttis vastu „Püha Tõnu kiusamise” nimiosatäitja Taavi Eelmaa. Temaga sama tunnustust jaganud teose režissöör, produtsent ja operaator puudusid, millele leidub arvatav seletus. Parajasti käib kibe töö enne ärasõitu kaugele Ameerikasse Sundance’i festivalile, kus film osaleb välismaiste teoste võistluskavas. Sinna asuvad preemiasaajad teele sel nädalal.

Parima dokfilmi preemia tõi Joosep Matjusele ta esimene „pärisfilm” „Vanamees ja põ­der”, mis kannab analüütiliste seletuste asemel linnainimese jaoks kaduma kippuvat pool­müstilist metsa vabaduse tunnet. „Kui kogu aeg metsas ei käi, siis kaovad ära mingid tundlad, mis on sinu sees olemas. Aga need tuleb aktiveerida,” selgitas Matjus oma metsaelu linna tooja missiooni intervjuus Eesti Päevalehele.

Suure sajatuhandese rahvakultuuri preemia said mulluse laulupeo juhid Ants Soots ja Ülo Luht. Oma tänukõnes rõhutas „Üheshingamise” laulupidu juhatanud Ülo Luht kooslaulmise erilisust. „See on eestlaseks olemise rituaal, mis kordub iga viie aasta tagant.”

Arhitektuuri peapreemia teenisid Vabaduse väljakule uue ilme andnud Andres Alver, Tiit Trummal ja Veljo Kaasik, kelle sõnavõtu kohaselt andis nende töösse olulise panuse rohkemgi inimesi.

Veronika Valgu ja kollektiivi – Kadri Klement, Kalle-Priit Pruuden, Peeter Laurits, Kalle Tikas – poolt uuele elule kutsutud Lasva veetorn on oluline arhitektuuriline märk päris mitmes plaanis. See projekt on kõnekas nii taaskasutuslikus (mahajäetud maju on ju metsikult), mängulises (ka täiskasvanutele lubatud) kui ka regionaalpoliitilises (erilised majad ei ole vaid Tallinna eesõigus) mõttes.

Suure näitekunstipreemia sai Priit Raud, keda tunnustati töö eest „esituskunsti eri vormide ühendamisel”. Silmas peeti Raua tööd Kanuti gildi saalis, mille katuse all on leidnud endale koha rohked teatrikunstiga külgneva avangardi üritused. Koostöös Rakvere teatriga on Raud viimasel ajal korraldanud ka Balto­scandali festivali.

Helikunsti vallas sai suure preemia kollektiiv, kelle töö tulemusena sai jälle kättesaadavaks enam kui seitsme­küm­ne­aastane pärand. Kogumik „Eesti helisalvestised 1939” sisaldab raamatut ja 12 CD-plaati, millelt saab kuulata 169 muusikateost ning seitset Eesti Vabariigi riigimeeste, sh Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni kõnet.

Tallinna tehnikaülikooli raamatukogu uut hoonet ei valitud tseremoonia pidamise kohaks juhuslikult: tegemist on olulise majaga, millel on tähelepanu­väärne ilme. Ürituse ruumi kasutati leidlikult – oli isegi punane vaip laureaatide jaoks. Ühe osa kompaktsest ja tempokast premeerimistseremooniast moodustasid Bert Raudsepa ja Veiko Tubina asjalikud meelelahutusnumbrid.

Kokku läks jagamisele 2 015 000 krooni.

2009. aasta saavutusi premeeriti 2 015 000 krooniga

Kultuurkapitali aastapreemiad à 100 000 krooni

Arhitektuur

•• Andres Alver, Tiit Trummal, Veljo Kaasik – Vabaduse väljak

Audiovisuaalne kunst

•• Kiur Aarma, Jaak Kilmi – dokumentaalfilm „Disko ja tuumasõda”

Helikunst

•• Urve Lippus, Kadri Steinbach, Iivi Rauna, Claus Byrith, Morten Hein, Anu Sõõro, Tuuli Aule – projekt „Eesti helisalvestised 1939”

Kirjandus

•• Hendrik Lindepuu – Tadeusz Rózewiczi „Valitud luuletuste” (2009) ja teiste poola kirjanduse tähtteoste tõlkimine

Kehakultuur

•• Mart Poom – eeskujulik sportlaskarjäär

Kujutav ja rakenduskunst

•• Boris Bernstein – monograafia „Visuaalne kujund ja kunstimaa­ilm” ja panus Eesti kunstiteadusse

Näitekunst

•• Priit Raud – töö esituskunsti eri vormide ühendamisel

Rahvakultuur

•• Ants Soots, Ülo Luht – laulupidu „Üheshingamine”

Sihtkapitalide aastapreemiad à 25 000–50 000 krooni

Arhitektuur

•• HG Arhitektuur OÜ – Rotermanni kvartali uus ja vana jahuladu

•• Veronika Valk, Kadri Klementi, Kalle-Priit Pruuden, Peeter Laurits, Kalle Tikas – Lasva veetorn

•• Fredi-Armand Tomps, Anne Koppel, Rein Joller – Nõmme Saksa Lunastaja kiriku restaureerimine

•• Ilona Gurjanova – Eesti disaini propageerimine

•• AB Studio 3 OÜ, Kolm Pluss Üks OÜ – AS-i Baltika büroo

Audiovisuaalne kunst

•• Joosep Matjus – dokumentaalfilm „Vanamees ja põder”

•• Martinus Daane Klemet – animafilm „Õhus”

•• Katrin Kissa, Veiko Õunpuu, Mart Taniel, Taavi Eelmaa – mängufilm „Püha Tõnu kiusamine”

•• Heino Pars – elutööpreemia

•• Ants Andreas– parim taustajõud

•• Mikk Rand – Kinobussi projekti vedamine

•• Manfred Vainokivi – aasta ülla­taja

Kehakultuur

•• Jaanus Kriisk – raamat „Boss. Mälestusi Fred Kudust”

•• Andrus Murumets – rammumees

•• Õnne Pollisinski – Eesti invaujujate maailmaklassi viimine

•• Margo Pulles – suusahooldemees

•• Enn Tasalain – Jõulumäe tervisespordikeskuse väljaehitaja

Kujutav ja rakenduskunst

•• Jaanus Orgusaar – näitus „11”  Kunstihoone galeriis

•• Leonhard Lapin – edukad välis­näitused

•• Kristina Norman – sotsiaalsete teemade käsitlus kunstis

•• Harry Liivrand – kuraatoritöö ja Kunstihoone propageerimine

Rahvakultuuri sihtkapital

•• Riina Roose – Eesti muusikapärandi tutvustamine

•• Aare Hõrn – Setumaa kultuurielu korraldamine

•• Tantsuansambel Kuljus – sisukas hooaeg

•• Margit Sondberg ja Lembe Sihvre – näitus „Oh laula ja hõiska”

•• August Pulsti õpistu – pärimusmuusika õpetamine

•• Segakoor Noorus – koorikultuuri edendamine

•• Jõelähtme Lava Grupp – parim külateater 2009   

Preemiasadu jätkub kevadel ja sügisel

•• Kirjanduse sihtkapitali aasta­preemiad antakse üle emakeele­päeval 14. märtsil, teatri aasta­preemiad rahvusvahelisel teatri­päeval 27. märtsil ja helikunsti sihtkapitali preemiad rahvusvahelisel muusikapäeval 1. oktoobril.