Eesti lugu 50 raamatu kaudu
1. Lennart Meri
Hõbevalge
20.9.2008
•• Kunstilise loojana oli Meri missioon sarnane hilisema poliitikukarjääri kreedoga: jutustada Euroopa ühe põlisema, eesti rahva lugu. Me oleme oma ajaloo sees suured. See tähendas toetumist sügavale ajalootundmisele: faktidele muistsest geograafiast, folkloorile, antiikallikatele jne. “Hõbevalge” viib meid ootamatute ajaloo- ja folklooriseoste kaudu julgete järeldusteni meie kõige kaugemast ajaloost.
2. K. A. Hindrey
Urmas ja Merike
27.9.2008
•• “Urmas ja Merike” pakub eredat ja tõepärast vaadet Muinas-Eesti ühiskonda. Kajastust leiavad ajaloolised suursündmused, nagu Tartu linnuse langemine Venelaste kätte 1030. aastal – millest Tartu linn tänapäevani oma vanust arvestab. Romaan avab meie ees Muinas-Eesti eluolu selle mitmepalgelisuses ja täiuses.
3. August Mälk
Läänemere isandad
4.10.2008
•• “Läänemere isandad” jutustab ajast, mil Läänemerd valitsesid kartmatud viikingid. Küllap kuulsaim episood meie muistsest viikingiajast on seotud Sigtuna vallutamisega 1187. aastal. Sellestki ajaloolisest sündmusest on raamatus juttu.
4. Ain Kalmus
Jumalad lahkuvad Maalt
11.10.2008
•• “Jumalad lahkuvad Maalt” keskendub eestlaste vanema Tabelinuse ja tema perekonna loole, mille keskmes on ristiusk ja selle vastuvõtmine 13. sajandi algul. Just ajalise perspektiivi avarus ning ideoloogilise vaatepiiri avatus annab teosele erakordse mitmekihilisuse.
5. Mait Metsanurk
Ümera jõel
18.10.2008
•• “Ümera jõel” jutustab eestlaste maleva võidukast lahingust 1210. aastal ja loob pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Vaieldamatult on tegemist ühe olulisema kirjandusteosega, mis kujutab ilukirjanduslikus vormis eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele.
6. Läti Henrik
Liivimaa kroonika
25.10.2008
•• Henriku “Liivimaa kroonika” on muistse vabadusvõitluse, ristisõja olulisim ajalooallikas. Peale selle pakub kroonika eestlastele olulist “teistsugust pilku” sündmustele, mis kõik kuuluvad meie kui ristirahva ajaloo algusse. Teisalt pärinevad just sellest kroonikast paljud hilisemad stereotüüpsed ajalookangelaste ja -vaenlaste kuvandid. Kroonika hõlmab aastaid 1184–1227.
7. Eduard Bornhöhe
Tasuja
1.11.2008
•• Jüriöö ülestõus 1343 ja sellele paari aasta kestel järgnenud sündmused, millega eestlased tegid katse kukutada Saksa ja Taani feodaalide võimu, on üks tuntumaid episoode Eesti keskaegses ajaloos. “Tasuja” pälvis suurt tähelepanu ja poolehoidu rahvusliku vaimu ergutaja ja virgutajana.
8. Arvo Mägi
Risti riik
8.11.2008
•• Üks väheseid meie orduaega terviklikult käsitlevaid ilukirjandusteoseid. Romaani tegevus algab umbes 1200. aastal ning kestab Liivi sõja alguseni 1558. aastal. Tegemist on ühe perekonna looga.
9. Gert Helbemäe
Sellest mustast mungast
15.11.2008
•• Üks olulisemaid murranguid Eesti ajaloos toimus reformatsiooni jõudmisega eestlaste maale alates 1520. aastaist. Helbemäe on pannud oma romaanile alapealkirjaks “Üks kroonika elust, surmast ja ajast ning inimestest selle sees”.
10. Jaan Kross
Kolme katku vahel
22.11.2008
•• Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan üldse. Kriitikud on seda hinnanud kui eesti ajaloolise romaani viimist uude arengujärku, kus varasemast oluliselt enam on kasutatud dokumentaalmaterjali ning tegelaste psühholoogiat enneolematult julgelt nüansseeritud.
11. Aino Kallas
Reigi õpetaja.
Püha jõe kättemaks
29.11.2008
•• Vanasse heasse Rootsi aega viib meid eesti-soome kirjaniku Aino Kalda lühiromaan “Reigi õpetaja”. Seda minavormis jutustust aastast 1662 on peetud Aino Kalda rikkaimaks ja jutustamistehnikalt omapäraseimaks teoseks.
12. Mait Metsanurk
Tuli tuha all
6.12.2008
•• 17. sajandi lõpul tabas Eestit üks ajaloo rängemaid näljahädasid. Põhjasõja puhkemise eelset karmi aega on kirjanduses kõige tõetruumalt vahendanud Mait Metsanurk. Just peamiselt kahe ajaloolise romaani – “Ümera jõel” ja “Tuli tuha all” – põhjal on kirjandusteadlane Endel Nirk nimetanud Metsanurka eesti ajaloolise romaani traditsiooni taaselustajaks.
13. Enn Kippel
Kui Raudpea tuli
13.12.2008
•• Ilmselt haaravaima Põhjasõja-ainelise romaani puhul on esile tõstetud hästi edasi antud sõjategevust. See on tähtis, sest tegemist on meie järgneva ajaloo seisukohalt oluliste sündmustega. Näiteks leiab romaanist 1700. aasta Narva lahingu detailse kirjelduse ning sellele järgnenud loo, kuidas Rootsi kuningas ja tema vägi samal talvel Laiuse lossis talvekorteris olid.
14. Herman Sergo
Näkimadalad
20.12.2008
•• “Näkimadalaid”, mis annavad ülevaate 18. sajandi sündmustest, on tunnustatud kui Herman Sergo tippteost. Autor on romaani kirjutades toetunud ajaloolaste uurimustele ja arhiiviandmetele ning kujutanud mitmeid ajaloolisi isikuid, nt Ungru krahvi Ungern-Sternbergi jt.
15. Jaan Kross
Keisri hull
27.12.2008
•• “Keisri hull” on rahvusvaheliselt tuntuim Krossi romaan, mis jutustab peategelase Timotheus von Bocki elu ja saatuse kaudu 19. sajandi algupoole Vene tsaaririigi sisemistest pingetest. “Keisri hullu” on tõlgitud vähemalt 16 keelde, millega ta on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid üldse.
16. Eduard Vilde
Mahtra sõda
3.1.2009
•• 19. sajandi keskpaiga talurahvaliikumised on eestlaste ajaloolisse minapilti talletunud paljuski Vilde meisterliku proosaloome kaudu. Kesksel kohal seisab selles romaan “Mahtra sõda”. Vilde teeneks on kirjandusteadlased pidanud 19. sajandi Eestimaast mitmekülgse ja kogu sotsiaalset struktuuri avava panoraami loomist.
17. Jakob Pärn
Oma tuba, oma luba
10.1.2009
•• Eesti rahvusliku mõtte küpsemine ja omariikluse saavutamine 20. sajandil poleks olnud mõeldav ilma 19. sajandi rahvusliku tõusulaineta, milles omakorda on tähtsaimal kohal nn talude päriseksostmine. Seda Eesti ajaloo üliolulist arengut on kirjanduses kõige selgemalt ja õnnestunumalt kajastanud päriseks ostmise kaasaegne, kirjamees Jakob Pärn.
18. Edzard Schaper
Timukas
17.1.2009
•• Vene impeeriumi hetkeks kõigutanud 1905. aasta sündmused olid ühtlasi kauge eelmäng Eesti iseseisvusele, sest siin-seal käidi juba välja vabariigiidee. Parimaks toonaste sündmuste õhustiku ja revolutsiooni dramaatilisuse kirjanduslikuks kajastuseks on Edzard Schaperi panoraamromaan “Timukas”.
19. Ustav Mikelsaar
Kallis Mari.
Kannata. Sind ei iial
24.1.2009
•• Peategelase Jaagupi eesti-vene-saksasegusesse maailma sisse elades saab lugeja aru, kui keerukates, otse segastes “ideoloogilistes” olukordades sündis Eesti Vabariik.
20. Siegfried
von Vegesack
Balti tragöödia
31.1.2009
•• Baltisaksa kultuur on Eesti kujunemisloost lahutamatu, see on osa Eesti tervikust. “Balti tragöödia” on romaanitriloogia, mis jutustab baltisakslaste loo siin maal.
21. August Gailit
Isade maa
7.2.2009
•• Eesti iseseisvus tuli kätte võidelda Vabadussõjas. Selle kohta on ilmunud ilukirjandust, millest mõnigi teos on tõusnud meie kirjandusklassikasse. Gailit on eesti kirjanduse omanäolisemaid autoreid. Ka tema “Isade maas” loodud pilt Vabadussõjast on gailitlik – kindlasti veidi teistsugune kui tõsine teaduslik vaade. Aga kindlasti saab siit aimu, kuidas just tuli võit Vabadussõjas.
22. Albert Kivikas
Murrang
14.2.2009
•• Maareform 1919. aastal on üks meie riikliku iseseisvuse loo tähtsamaid lähtepunkte. Sellega võõrandati kogu maal mõisad ja sätestati, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Selle ühe radikaalsema reformi paremaid kajastusi on kahtlemata Kivika “Murrang”.
23. August Jakobson
Vaeste patuste alev
21.2.2009
•• “Vaeste patuste alev” kuulub eesti kirjandusklassikasse, pakkudes hingestatud vaadet 1920. aastate elule ning on sellena huvitav ja äratundmisküllane lugemine ka 21. sajandi hakul.
24. Oskar Luts
Vaikne nurgake
28.2.2009
•• “Vaikset nurgakest” on õigusega peetud Lutsu teravaimaks ja poliitilisimaks ajakajaliseks teoseks, mis heidab ereda pilgu 1930-ndate alguse Eesti ühiskonda.
25. Bernard Kangro
Jäälätted
5.3.2009
•• Üks eestlaste ajaloo võimsamaid haripunkte oli jõudmine omakeelse kõrghariduseni. See sai võimalikuks koos eestikeelse Tartu ülikooli loomisega 1919. aastal. “Jäälätted” kuulub Kangro loomingu tippu, andes pildi 1930. aastate ülikoolist.
26. Karl Ristikivi
Kõik, mis kunagi oli
14.3.2009
•• Suuremad Ristikivi tundjad on romaani “Kõik, mis kunagi oli” pidanud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Jutt on suvest 1939. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus Eesti aeg sai kogu oma täiuses õitseda koos kõigi oma plusside ja miinustega.
27. Voldemar Õun
Uus evangeelium
21.3.2009
•• Õuna kaheosaline romaan “Uus evangeelium” valgustab Eesti hilisema ajaloo pöördelisimat aega – alates baaside lepingust 1939 kuni Saksa vägede Eestisse saabumiseni 1941. aastal. Sellesse mahub Nõukogude Liidu sõjaline sissetung ja iseseisva riigi hävitamine. Romaani on peetud üheks selle perioodi jõulisemaks kujutuseks eesti kirjanduses, elukujutuse eepilist haaret ja jõudu on kohati võrreldud isegi Thomas Manniga.
28. Valev Uibopuu
Keegi ei kuule meid
28.3.2009
•• Aastad 1939–1941, kui hävitati Eesti iseseisvus ning maa allutasid endale järjestikku stalinliku Nõukogude Liidu ja hitlerliku Saksamaa okupatsiooniväed, olid pöördelised terves Euroopas. Ent kuidas need kajastusid ühe Eesti väikelinna elus? Teost on nimetatud parimaks tolle aja kohta kirjutatud kollektiivromaaniks.
29. Juhan Peegel
Ma langesin esimesel sõjasuvel
4.4.2009
•• Osaks Eesti Teise maailmasõja ajaloost on korpusepoiste lugu. Paljude Eesti poiste saatus selles võõras sõjas oli võidelda võõras mundris. Sõjamälestustele tuginedes on valminud ka Peegli romaan, milles autor kujutab 1941. aasta suve Eesti territoriaalkorpuse võitleja silmade kaudu.
30. Ilmar Talve
Juhansoni reisid
11.4.2009
•• Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalik võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Eestlaste võitlust vabaduse eest soomepoistena kajastav romaan on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus.
31. Madis Kõiv
Suvi Pääbul ja
kinnijooks Raplas
18.4.2009
•• Madis Kõiv on üks eesti kultuuri erakordsemaid vaimuinimesi, tegemist on mõtleja ja mõtestajaga, kelle jaoks ei kehti vastandus “füüsikud–lüürikud”, mõlemad maailmad on talle omad. “Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas” käsitleb kõige otsustavamat aega Teise maailmasõja lõpul.
32. August Gailit
Üle rahutu vee
25.4.2009
•• 1944. aasta sügis nägi eestlaste massilist maapakku minekut. Tuhanded põgenesid igast võimalusest haarates üle mere. “Üle rahutu vee” on ilmselt üks võimsamaid selle traagilise sündmuse kajastusi eesti kirjanduses. Tegevustiku pealiin leiab aset sügisesel Läänemerel ühes väikeses kaluripaadis, millesse on kokku juhtunud erinevad põgenejad ja meeleolud.
33. Arved Viirlaid
Ristideta hauad
2.5.2009
•• Ühe radikaalsema eesti kirjaniku Arved Viirlaiu peateos viib lugeja teise Nõukogude okupatsiooni algusaega Eestis. Alates sügisest 1944 on paljud, kellele rahvuslikud vabadusaated kallid, sunnitud varjuma metsadesse, pidades sealt relvastatud võitlust okupatsioonivõimu vastu.
34. Aili Helm
Kuradil ei ole varju. Vägivallamaa. Rezˇiim – see kõlab uhkelt
9.5.2009
•• See romaanitriloogia on vapustavamaid kirjandusteoseid Nõukogude Liidu poliitvangide elust – niihästi oma saamisloo kui ka sisu poolest. Tegemist on raamatutega, mida ükski eestlane ei tohiks lugemata jätta, kui ta tahab olla teadlik oma rahva saatusest.
35. Heino Kiik
Maria Siberimaal
16.5.2009
•• “Maria Siberimaal” on üks eesti kirjanduse aegumatu väärtusega romaane. Selle ilmumine raamatuna 1988. aastal veel Nõukogude Eestis oli esimesi tõsiseid märke sõnavabaduse pöördumatust Eestisse jõudmisest. Romaan kirjeldab ausalt 1949. aastal küüditatute üleelamisi N. Liidu “idapiirkondades”.
36. Mats Traat
Tants aurukatla ümber
23.5.2009
•• Hoolimata tekstilindi lühidusest on “Tants aurukatla ümber” võimas monumentaalromaan eestlaste saatusest läbi mitme inimpõlve. Romaan koosneb vormilt viiest tantsust, millest viimane toob meid juba 1960. aastaisse.
37. Viivi Luik
Seitsmes rahukevad
30.5.2009
•• “Seitsmes rahukevad” on adekvaatne tagasivaade olnud aega, see on omaks võetud ja üldtunnustatud ajalooüldistus. Esimesi ausaid romaane 1950. aastate Eesti elust.
38. Ene Mihkelson
Katkuhaud
6.6.2009
•• Tagasivaateline raamat räägib eeskätt sellest, mis juhtus Eestis sõja ajal ja pärast sõda ning kas ja kuidas sellest aastakümneid vaikiti ning kuivõrd sellest praegugi vaikitakse. Kriitikud on Mihkelsoni proosas näinud kokkuvõtet tervele 20. sajandi teise poole kirjanduses levinud romaanitüübile, nn mäluromaanile.
39. Paul Kuusberg
Andres Lapeteuse juhtum
13.6.2009
•• Kuusbergi on peetud 1960. aastate eesti kirjanduse tugevaimaks prosaistiks ning tema romaani “Andres Lapeteuse juhtum” ekstraklassi romaaniks. Peategelane on Teises maailmasõjas punaväes võidelnud kommunist, kelle karjääri sõjajärgses Eesti NSV-s autor vaatleb. Aga ta teeb seda enneolematult mitmeplaaniliselt.
40. Enn Nõu
Koeratapja
20.6.2009
•• “Koeratapja” kuulub Eesti pagulaskirjanduse tähtteoste hulka, see on vaieldamatult üks tugevamaid välismaal kirjutatud eesti romaane. Lugu räägib avastuslikus ja algupärases võtmes Otto Tiefi valitsusest, mis tegutses septembris 1944. aastal vahetult enne N. Liidu vägede kohalejõudmist.
41. Enn Vetemaa
Monument. Pillimees
27.6.2009
•• Tegemist on oma kaasajast olupoliitilist kasu lõikava peategelase minajutustusega. Uudne on juba stiilivõte, et esimeses isikus esineb negatiivne tegelane. Ootamatult aus sissevaade Nõukogude Eesti ellu.
42. Vassili Aksjonov
Tähepilet
4.7.2009
•• Kuigi “Tähepilet” puudutab otse Eestit ja annab hea pildi elust ja ühiskonnast siin Hrusˇtsˇovi ajal, pole seda varem veel eesti keeles avaldatud.
43. Mati Unt
Sügisball
11.7.2009
•• Unt annab seni nimetutele ja hingetutele magalarajoonidele isikute kaudu näo ja nime, jäädvustades tolle aja olustiku igavikku loovasse kirjandusse.
44. Mihkel Mutt
Hiired tuules
18.7.2009
•• 1982. aastal ilmunud Mihkel Muti “Hiired tuules” jõudis kohe eesti kirjanduse klassikasse. Keskmes seisab elu, mis keerleb ümber teatri. See on ehe olustikuläbilõige 1970. aastate lõpu ja ka 1980. aastate alguse Eestist.
45. Arvo Valton
Leidik
25.7.2009
•• Pöördelisimaid ajajärke meie lähiajaloos on olnud laulva revolutsiooni aastad. Ja tegelikult kõik, mis sellele eelnes. Valtonil on õnnestunud pöördeaegade magus-kipitavat õhustikku täpselt tabada ja teha seda vajalikul üldistustasemel.
46. Emil Tode
Piiririik
1.8.2009
•• See on Eesti 1990. aastate kirjanduse kõige tähelepanuväärsem romaan. Viis, millega “Piiririik” Eestile maailma selgitas ja maailmale Eesti asja avas, oli geniaalselt uus. Raamat jutustab eestlaste olukorrast pärast totalitaarriigi kokkuvarisemist ja iseseisvuse taastamist, kui inimestesse sugenes koos vabadusega ka mõningane pidetustunne.
47. Kaur Kender
Iseseisvuspäev
8.8.2009
•• Üleminekuajal 1990. aastail tekkis inim- ja ühiskondlikes suhetes soodne pinnas kõiksugu (väär)arengute esilekerkimiseks. Nii andsid 1990. aastate esimese poole kauboikapitalismis tooni ka kantpead ja jõmmid koos oma primitiivse ja ropuvõitu mõtteilmaga. Aga see romaan on realistliku kirjanduse vastand, mis on kirjutatud oskusliku irooniaga, kasutades värvikaid keelevarjundeid ja eri stiile.
48. Mihkel Mutt
Rahvusvaheline mees
15.8.2009
•• Tegemist on heas mõttes ajalooraamatuga taastatud Eesti iseseisvuse ülesehitamisest. Küsimus on Eesti riigi tagasitoomises maailmakaardile, tegevustiku keskmes on iseseisva riigi noored diplomaadid, kelle sˇefi prototüübina pole raske ära tunda hilisemat riigipead Lennart Merit, kes ju oli ka vaieldamatult erakordselt rahvusvaheline mees.
49. Andrus Kivirähk
Vargamäe vanad ja noored
22.8.2009
•• Nagu päris Vargamäel, nii tegutsevad ka Kivirähki omas koos ja vastastikku vanad ja noored: siin on tegijateks Eesti viimaste aastate poliitikud, kõik justkui omas ja samal ajal sootuks kõverpeegellikus rollis.
50. Kajar Pruul,
koostaja
Isamaa suvi
29.8.2009
•• Viimase paarikümne aasta eesti novellilooming on olnud rohke ja mitmekesine. Kajar Pruuli koostatud antoloogia pealkirjaga “Isamaa suvi” püüabki anda selle paremikust läbilõike, keskendudes just sellele, kuidas kajastub seal alles ajalooks saamata aja lugu.
