Eesti luterlik kirik peab suurt juubelit
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tähistab täna ja homme Eesti vaba rahvakiriku 80. aastapäeva kirikupäeva õpetajate konverentsiga.
Eesti luterlaste esimene kirikukongress 80 aastat tagasi pani aluse vabale rahvakirikule Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK). 1917. aastani tegutsesid Eesti luteri kogudused Vene ja Rootsi kirikuseaduste järgi.
"Ajaloolased pole eriti tähele pannud, et 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil Tartus kogunenud kirikukongress oli esimene ülemaaline rahvuslik kokkutulek," ütles välismaal tegutseva Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku peapiiskop Udo Petersoo eile.
EELK peapiiskop Jaan Kiivit lisas, et luteri kirik oli ainuke okupatsiooniaastate jooksul katkematult tegutsenud rahvuslik organisatsioon Eestis. 50 aasta jooksul katkes tegevus vaid üksikutes kogudustes.
Peale taasiseseisvumist on luteri kirik kui rahvakirik taasmuutunud peapiiskopi sõnul demokraatlikuks organisatsiooniks, kus koguduse liikmed saavad valida kiriku juhtorganeid.
Alates 1944. aastast on luteri kirik tegutsenud kõrvuti nii välis- kui ka kodu-Eestis. Välismaal on kirikul 66 kogudust umbes 16 000 aktiivse liikmega. Eestis on luteri kirikul 170 kogudust ning üle 200 000 aktiivse liikme.
"Sisuliselt on välis- ja kodu-Eesti kirik üks ning me tegutseme ühe põhikirja alusel, kuid organisatsiooniline struktuur on eraldi ning erinev," selgitas Kiivit.
"Taasiseseisvumise alguses rääkisime kahe kiriku organisatsioonilisest ühinemisest palju," lisas Petersoo. "Vajadused ja võimalused on aga meie kirikutel nii erinevad, et ühise administratsiooni alla pole neid praktiline viia." Lihtsa näitena tõi Petersoo selle, et Eestis koguneb kirikukogu kaks korda aastas, aga välismaal korraldatakse kirikukogu kirja teel.
Välis-Eesti kiriku keskus asub seal, kus elab peapiiskop. Kolm aastat tagasi kolis keskus Stockholmist Torontosse.
Kiivit lisas, et praegu poleks kodumaa kirik suuteline hoolitsema kogu maailmas, ka SRü riikides asuvate eesti koguduste eest.
Petersoo tõdes, et välismaal asuval rahvuslikul kirikul jääb liikmeid järjest vähemaks ning põlvkonna või poolteise pärast saab ühinemine ilmselt siiski teoks.
Ka kodu-Eesti kirikul pole arvude järgi praegu paremad päevad. Kui 1990. aastal ristiti ligi 20 000 inimest, siis möödunud aastal jäi see arv alla 5000.
Kiivit ütles numbreid kommenteerides, et taasiseseisvumise alguses polnud kiriku poole pöödumine usuline ärkamine, vaid julgus taastada kirikuga katkenud side.
Vaba rahvakiriku 80. aastapäeva pidustused toimuvad kuni vabariigi 80. aastapäevani tuleval aastal.
ANNELI AMMAS
