Eesti Päevalehe lugejad valisid parimaks filmiks „Viimse reliikvia”

 (5)

Eesti Päevalehe lugejad valisid parimaks filmiks „Viimse reliikvia”
.

Pole üllatus, et filmisõprade eelistused rahvusliku filmi alal kipuvad jääma minevikku – tippajaks on 1960-ndate lõpp.

Hääletanute koguarv kujunes hääletamise korraldajate jaoks meeldivaks üllatuseks. Nende hulk, kes klikkasid oma lemmikuid Eesti filmi alal, ületab kaugelt nende hulka, keda Eestis ühiskonna arvamuse saamise tarvis sotsioloogid küsitlevad. Küll aga pole klikkajate valim sugugi sobiv selleks, et terve Eesti ühiskonna arvamust esindada. Seega neid, keda nüüd valiti, saab nimetada Eesti Päevalehe lugejate lemmikuks.

Et lugejate profiili on sotsioloogiliste küsitluste kaudu uuritud, siis võib väita, et oma lemmikuid selgitasid välja inimesed, kes on keskmisest haritumad, kes elavad enamikus Tallinnas või selle lähiümbruses. Ja et hääletus oli vabatahtlik, siis eeldatavasti määrasid oma eelistusi aktiivse hoiakuga inimesed.

Lavastaja roll jääb segaseks

Kui palju oli tegelikult filmihääletuses osalenuid, on raske täpselt määratleda, sest iga kategooria kogus erineval hulgal hääli. Järelikult kõik hääletajad ei hääletanud tingimata kõigis neljas kategoorias. Kõige rohkem kogus hääli parima filmi kategooria – 4189 häält.

Hääletajate arvud kategooriate kaupa juhivad tähelepanu, millistele filmi komponentidele inimesed tähelepanu pööravad, mis korda läheb. Seega peetakse kõige tähtsamaks filmi kui tervikteost. Järgmisena tuli naisnäitleja kategooria, siis meesnäitleja ning alles lõpus lavastaja oma. Mõneti on siin vastuolu, sest just lavastajast sõltub see, milline on film kui koguteos.

See ei ole enam üllatus, et filmisõprade eelistused rahvusliku filmi alal kipuvad jääma minevikku. Joonistub välja Eesti filmi tippaeg kuuekümnendate lõpus, kus vändati hulk palju hääli saanud teoseid. Mineviku kasuks räägivad ka hääled, mis anti lavastajatele Kiisale ja Nõmmikule.

Mis puutub 21. sajandi Eesti filmi, siis siin on eelistustes olemas korrelatsioon sellega, kuidas rahvas ühte või teist filmi kinodes vaatamas käis. Viimaste aegade kinokassades edukaim „Nimed marmortahvlil” on kõikide filmide seas esimene 21. sajandil tehtud film.

Veidi arusaamatu on selles valguses asjaolu, et kaks viimase aja menufilmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse” ja „Vanad ja kobedad saavad jalad alla” on alles kolmandas kümnes. Täitsid ju edetabeli esimese poole just komöödiad ja suure kinoeduga filmid.

 Filmhääli%
1.Viimne reliikvia, Tallinnfilm 196963215,1
2.Kevade, Tallinnfilm 197056913,6
3.Siin me oleme, Eesti Telefilm 197945610,9
4.Nukitsamees, Tallinnfilm 19812355,62
5.Mehed ei nuta, Eesti Telefilm 19692255,38
6.Nipernaadi, Tallinnfilm 19831734,13
7.Nimed marmortahvlil, Taska Film 20021553,7
8.Hullumeelsus, Tallinnfilm 19691453,46
9.Suvi, Tallinnfilm 19761443,44
10.Detsembrikuumus, Ruut 20081423,39
11.Ukuaru, Tallinnfilm 19741333,18
12.Hukkunud Alpinisti hotell, Tallinnfilm 19791202,87
13.Sügisball, Homeless Bob Production 20071052,51
14.Vallatud kurvid, Tallinnfilm 1959962,29
KlassikaEesti Päevalehe filmisari

DVD-plaatidele jõuab 30 eestlaste seas palavalt armastatud mängufilmi, millest moodustuv sari koondab endas meie kultuuripärandi tähtsamaid tüvitekste mängufilmi valdkonnas.

Sarja valmimisel on oma sõna öelnud ka mitmed tunnustatud filmiasjatundjad, seega on loetelu klassika tiitlit väärt.
Filmisari algab 21. aprillil, kui kõik Eesti Päevalehe tellijad ja selleks soovi avaldanud Eesti Ekspressi ja Maalehe tellijad saavad kingituseks „Viimse reliikvia” DVD.

Eesti Päevalehe tellijate kõrval laieneb tellimisvõimalus ka Eesti Ekspressi ja Maalehe tellijatele. Ja nagu oli kombeks raamatusarjadele, on ka filmi hind väga soodne – ainult 4,99 eurot.

Lavastaja (hääli)%
1. Kaljo Kiisk (655)20,06
2. Sulev Nõmmik (591)18,1
3. Arvo Kruusement (527)16,14
4. Elmo Nüganen (367)11,24
5. Grigori Kromanov (268)8,21
6. Leida Laius (265)8,12
7. Peeter Simm (134)4,1
8. Veiko Õunpuu (114)3,49
9. Sulev Keedus (81)2,48
10. Hardi Volmer (64)1,96
Naisnäitleja
1. Ita Ever (1316)35,94
2. Lia Laats (404)11,03
3. Elle Kull (286)7,81
4. Ülle Kaljuste (260)7,1
5. Mare Garšnek (167)4,56
6. Maria Klenskaja (153)4,18
7. Ada Lundver (152)4,15
8. Katariina Unt (128)3,5
9. Maria Avdjuško (127)3,47
10. Maarja Jakobson (127)3,47
Meesnäitleja
1. Tõnu Kark (618)18,28
2. Kaljo Kiisk (520)15,38
3. Lembit Ulfsak (492)14,55
4. Jüri Järvet (457)13,52
5. Jüri Krjukov (353)10,44
6. Marko Matvere (160)4,73
7. Arvo Kukumägi (114)3,37
8. Sulev Luik (100)2,96
9. Ants Eskola (95)2,81
10. Taavi Eelmaa (84)2,48

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare