Eesti Pops: et olla sõltumatu, on vaja jõudu!

Eesti Popsi korraldajad Erkki Tero ja Janek Murd rääkisid Eesti Päevalehele ettevõtmisest lähemalt.

Festivali esinejatevalik varieerub põrandaalusest räpist sirgjoonelise poprokini. Mis neid bände ühendab?

Tero: Eelkõige hea maitse ja oskus koduses popmuusikamaastikus midagi värsket öelda. Oluliseks sai ka bändide omavaheline sobivus, et tekiks huviga jälgitav ja põnevust hoidev programm. Tegemist on päris korraliku maratoniga, nii et kõigile-midagi-rosoljet ei tahtnud kokku panna. See ei ole kõikehõlmav eesti muusika tähtprogramm, aga kindlasti kirjeldab ta säravalt just sõltumatu popmuusika lennukat hetkeseisu.

Ainsa välisesinejana astub üles Siberi bänd Acos CoolKAs. Kuidas nad teie sõelale jõudsid?

Murd: Oleme oma teisipäevaõhtuses raadiosaates „Eesti Pops” mänginud Eestiga piirnevate riikide muusikat. Acos CoolKAs on olnud saates algusest peale tihe külaline ja nende plaadifirma Theomatic Peterburist on meil tervikuna luubi all olnud. Bändi kosmiline ja avarakõlaline, ilusate meloodiatega slo-mo-disko köidab meid. Lisaks on meil sarnane muusikaline lapsepõlv ja tunnetus: meid on näiteks mõlemaid mõjutanud nõukogudeaegse ulmemultifilmi „Kolmanda planeedi saladus” muusika.

Kumba moodi käänata tuleks: kas popsu või popsi?

Tero: Siin on väike sõnamäng teemal Eesti Pop ja Top Of The Pops – tulemuse tähenduse tagant on leitud viiteid nii eesti talupojakultuurile kui ka suitsu popsimisele. Ja sõnavigur viitab ka sellele, et tegemist ei ole tavapopiga, vaid popmuusika uuenduslikuma ja seega edasiviivama osaga. Lihtne on pidada kõike veidramat ja udusemat kohe indie’ks, meil aga on selle kohta ju kena sõna – sõltumatu. Et olla sõltumatu, selleks on vaja jõudu. Jõuetu tinunni edendamisega me ei tegele.

Kuidas iseloomustaksite oma bändi 3Pead uut plaati?

Murd: Festivalil astub 3Pead üles värskelt võimendatud koosseisus koos Ans. Anduri löökpillimehe Madis Kirsi ja legendaarse indie-bassisti Tauno Pääslasega. Esitamegi uut materjali plaadilt, mis ilmub sel aastal. Uus kauamängiv tuleb küpsem. Sinna on lisandunud veel uusi heli- ja tundemaailmu, on õrnemaid ja rokkivamaid palu ning kindlasti on kogu materjal jõulisem kui kunagi varem. Lühidalt võiks seda nimetada muinasmeelseks hipipopiks, kust ei puudu ka tänapäevane särts ja tunnetus.