Eesti publik ihkab vaadata kodumaist komöödiafilmi

Eesti komöödiaid on enamasti saatnud publikumenu, ometi tehakse neid draamadest vähem.

Režissöör René Vilbre „Klassikokkutuleku” menu on näidanud, et Eesti inimene ihkab vaadata kodumaist komöödiat. Need on sageli draamadest populaarsemad, ometi tehakse neid vähem. Pärast menukat „Seenelkäiku” (2012) oli tükk tühja maad kuni selle aastani, kui linastus superkomöödia staatusesse tõusnud „Klassikokkutulek”.

Vilbre tõdeb, et komöödiat on raskem kirjutada ja ka lavastada kui draamat. „Võtteplatsil tegi Mait Malmsten musta huumorit, et kannatada oskavad kõik näitlejad hästi, aga pane mõni nalja tegema, siis on kohe ikaldus! Ja tal on tuline õigus,” nendib Vilbre. Režissöör Toomas Hussari arvates on komöödia väga tihedalt seotud autoriga. „Hea komöödia tegijale peab loodus olema kaasa andnud teatud kiiksu: ta näeb maailma teistmoodi,” selgitab Hussar.