Eesti Rahva Muuseum asub säilikuid digiteerima
Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru selgitas Päevaleht Online’ile, et digitaliseerimine on kõige kindlam ja turvalisem võimalus, kuidas mäluasutus saab täita talle usaldatud kaht väga olulist, kuid samas oma olemuselt vastuolulist ülesannet: võimalikult turvaliselt ja muutumatult säilitada originaal ning samal ajal tagada selle kiire ja adekvaatne kättesaadavus huvilistele.
ERMil on Aru sõnul suured esemearhiivid, unikaalne fotokogu ja suurepärane käsikirjakogu, mis on paraku huvilistele raskesti kättesaadavad. „Ainult ERMi väga väikestes uurimisruumides Veski tänaval ja vähesel määral ka näitustel. Võimalust, kuidas olukorda parandada, oleme otsinud alates 2006. aastast,“ lausus ta.
„Algul polnud head ideed, siis polnud raha, siis polnud jaksu. Eseme digitaliseerimiseks ei piisa ju vaid fotost, selleks on vaja eseme digitaliseeritud kujutist, kolmemõõtmelist. Seega on vaja 3D skännerit,“ selgitas muuseumi direktor.
Klaasnegatiivide kogu ja vaibakogu otsustati digitaliseerida esmajärjekorras seepärast, et nende kogude vastu tunnevad kasutajate kõige enam huvi. „Samas on nende säilivuse tagamiseks vajalik nende võimalikult vähene kasutamine,“ lisas Aru.
Aru märkis, et klaasnegatiivide ja vaipade kogusid aitavad fondidest tuua ja skäneerimiseks seada ERMi töötajad. „Tegemist on ju kogudega, mis nõuavad tõstmisel ja liigutamisel nn erikohtlemist ja kindlasti valgeid kindaid.“
Arvatavasti tuleb sulgeda raamatukogu
Kui klaasnegatiivide puhul on digitaliseerimine lihtne, siis vaibakogu kolmemõõtmeline skäneerimine on keeruline. „Kogu tegevus, 3000 vaiba digiteerimine, on keeruline, võtab kaua aega ja on meile erakordselt keeruline juba seetõttu, et meil pole ruumi, kus seda protsessi läbi viia,“ muretses Aru.
Tema sõnul tuleb vaipade skäneerimiseks tõenäoliselt sulgeda vähemalt neljaks kuuks Veski tänava maja raamatukogu, mis on ainus koht ERMis, kuhu saab paigaldada suure kaamera. Aru sõnul peab selle kõrgus olema vähemalt kolm meetrit.
Tehtavad pildid on tulevikus läbi Eesti muuseumide infosüsteemi (MUIS) veebipõhiselt kättesaadavad.
„Seni oleme digiteerinud peamiselt ainult fotosid ja neidki alles vähe,“ lausus Aru, kelle sõnul jääb nüüdki palju veel tegemata, sealhulgas jääb digiteerimata umbes tuhat vaipa ja osa fotosid. „Esemekogust on vaibad alles algus.“
Tööde hinda ei oska Aru pakkuda, kuid kõiki kulusid kokku arvestades on projekt tema hinnangul mitu miljonit krooni. „Nii suurt projekti pole meie enne teinud. Kõik varemtehtu on toimunud väikeste vahenditega.“
Juba on ses vallas käsikirjade ja ürikutega teinud tänuväärset tööd muuhulgas Rahvusarhiiv ja kirjandusmuuseum ning ajalehtedega Rahvusraamatukogu ja mitmed teised raamatukogud ning maalide ja graafikaga kunstimuuseum.
Eestis leidub Aru hinnangul mitu firmat, kes on võimelised kogude digiteerimiseks ERMile pakkumist tegema. Pakkumisi oodatakse 17. juunini.
