Eesti rahva tarkuseraamat

"Eesti rahvakalender" sisaldab kirjandusmuuseumi varasalvedes leiduvat, rohkem kui saja aasta vältel kirja pandud rahvatarkust kõigi olulisemate tähtpäevade kohta ja on seega omamoodi unikaalne eesti rahva tarkuseraamat. See on suurepärane näide, kuidas üks väga tõsine teaduslik teos võib olla ka populaarne ja loetav.

"Eesti rahvakalendri" VIII köite 300 leheküljel on kõne all peamiselt vana ja uue aastaga seotud kombestik ja uskumused, lisaks kolmekuningapäev (6. I) ja nuudipäev (7. I). Rahvakalendri eelmine osa oli pühendatud jõuluaja kaheksale päevale 21. XII – 28. XII. Siit on näha, kui oluline on eestlastele olnud jõuluaeg – pööripäev ja aastaringi vahetumise aeg. Selle ajaga on seotud rohkem uskumusi, maagiat, kombeid, kui ühegi teise pühadeperioodiga rahvakalendris.

"Eesti rahvakalendriga" on Kirjandusmuuseumis tegeldud rohkem kui 30 aastat. Esimene köide ilmus 1970. Koostaja Selma Lätt ei näinudki teose ilmumist, ta suri 1969. Edasi jätkas raamatu koostamist Mall Hiiemäe. Algselt neljaköitelisena kavandatud teos paisus lõpuks kaheksaköiteliseks, kokku 2324 lehekülge.

Lihavõtted oli tabuteema

Vene ajal oli ülesaamatuid probleeme usupühade kajastamisega rahvakalendris. Aastal 1981 ilmunud teisest köitest tsenseeriti välja 40 lehekülge lihavõtetega seotud rahvapärimuslikku teksti. Lihavõtete nimetust pealkirjades ei esine, selle asemel on kevadpühad nr. 1, 2, 3, 4 ja 5. Muidugi pole võimalik vältida nimetusi palmipuude püha, vaikne nädal, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted, kirik jms. Kui uurida viiteid, siis tundub, et välja on tsenseeritud peamiselt uuema aja pärimusteated – neid on lihavõttepühade kohta raamatus üsna vähe.

Sellel taustal on ju päris hea, et teose viimaste köidete ilmumine jäi aega, kui kirikuga seotud pühad pole enam tabu. Raske on ette kujutada rahvakalendri jõuluaja köidete ilmumist näiteks aastal 1982 või 1985. Missugune probleem see oleks olnud! Ja kahte köidet ei oleks siis kindlasti ilmunud.

Kurat hammustab varba

Igatahes tasub jõuluajal (see kestab kolmekuningapäevani, ka aastavahetus langeb rahvakalendris jõuluaega) võtta kätte "Eesti rahvakalendri" viimased köited ja uurida sealt, mida vanarahvas oluliseks pidas. Kuidas tuleb jõuluajal käituda kodus ja laudas, kuidas loomadele süüa anda, mida ja kuidas ise süüa-juua, mida saab ennustada selle aja loodusmärkidelt.

Aastavahetus on suurepärane aeg tulevikkuvaatamiseks: siis saab ennustada järgmisel aastal toimuvaid muutusi inimese elus – abiellumist, lapse sündi, pereliikme surma, kauget reisi, kroonusseminekut. Kõik on siis erakordselt oluline, häid või halbu endeid sisaldav: kuidas minna magama, kuidas hommikul üles tõusta, millest kõnelevad puud, loomad, ilm, inimeste käitumine, millest uusaastaöö unenäod.

Muidugi on vanarahva soovitused ka armsalt vastuolulised. Uusaastaööl on vaja korda saata tohutult palju asju, et järgmine aasta kujuneks õnnelik, et loomad oleksid terved, vili kasvaks hästi, heinategu õnnestuks, kalasaagid oleksid vägevad, kodu korras, inimesed terved ja pahad vaimud majast eemal. Kõigi nende rituaalide läbiviimine nõuab rohkem kui ühe öö ja uusaasta öösel üleval-olemine ongi väga kasulik – mitmed ended väidavad, et magama ei tohigi jääda. Aga samas näitab selle öö unenägu tulevikku. Ja magada tuleb riietes, sokid või koguni saapad jalas, muidu nõelab sind suvel madu, jalad lähevad kärna või juhtub muud hullu. Või hammustab kurat varba ära.

Rahvatarkusi aastavahetuseks

Uusaastahommikul pidid tüdrukud söötma kassi ennem kui sõid ise, siis oli lootust saada mehele samal aastal.

Tori.

Vana-aasta viimsel õhtul pandakse noad kõik rattakodarate moodi ringi laua pääle, teravad otsad sissepoole, siis kari seisab suvel koos.

Käina.

Uuel aastal pidi kalatoitu tegema, siis pidi kala olema. Uuel aastal pidi kalasoomused panema vestitasku, sis pidi kah raha olema.

Võnnu.

Uueaasta laupäeva hommiku vara peab kõiki maja anumaid vana aasta sõnnikust puhtaks küürima ja kõige selle tööga seks ajaks valmis olema, kui valge tuleb; kui aga mitte valge ajaks valmis ei jõua, siis jäävad tuleva aasta tööd kõik ripakille.

Kuusalu.

Uueaasta ommugu es tohi tuba pühkida, et sis pühit rikkuse vällä.

Sangaste.

Kui vana-aasta viimasel päeval puid või oksi tuuakse, siis saab sel aastal kalu.

Kihnu.

Vana-aasta õhtu ei tohi tuld ära puhata, siis ei näe õnn uuel aastal sisse tulla.

Suure-Jaani.

Uueaasta öö on nii püha, et siis üks aeg on kõik vesi viin.

Märjamaa.

Usuti, et ööl enne uut aastat kõik veed jõgedes ja järvedes on muudetud viinaks.

Tartu-Maarja.

Vana-aasta õhtu tuleb heita magama riietega, rahakott taskus, siis pole eeloleval aastal rahapuudust karta.

Suure-Jaani.

Vana-aasta õhtul magama jääjad nõeluti riideid-pidi kas asemekoti või teiste magajate riiete külge.

Kolga-Jaani.

Nääriba laupa õhtul saunast alasti ära tulles viheldud vihaga kõik õunapuud üle, siis kasvada õunad hästi.

Mustjala.