Eesti Raudtee uus peahoone toob Balti jaama Snelli pargi roheluse


Möödunud nädalal avati ametlikult Eesti Raudtee uus peahoone Toompuiesteel Balti jaamas. Mõnele küsimusele ühes Tallinna väravas paikneva roheka klaasmaja kohta vastab selle projekteerinud arhitekt Urmas Lõoke.

 — Mis seda maja kõige pare­mini iseloomustab või eriliseks teeb?

— Läbipaistvus ja peegeldused on kaks märksõna. Eesti Raudtee tööruumid olid vanalinnas kinnised ja umbsed, töö käis koridoride labürindis suletud uste taga pimedates kabinettides. Seda keskkonda tahtsime oma projektiga muuta. Nii nagu fassaadides domineerib klaas, on ka siseseinad suures osas klaasist, nii et kohati võib majast läbi vaadata.

Eriliseks teeb hoone eelkõige asukoht – esimese pilgu heitsin krundile (kus tol ajal laiutasid kivimüüri taga aja jooksul tekkinud monstrummajad) ülevalt Toompea vaateplatvormilt, kontrast kahel pool Toompuiesteed nähtu vahel oli suur. Tekkis soov tuua Toompargi rohelust koos Snelli tiigi peegeldusega ka teisele poole teed. Ja veel, tänu vaatele ülevalt on ka maja katus mõeldud fassaadina – seal ei ole ühtegi tehnilist kasti nagu teistel majadel.

— Mis oli maja projekteerimisel kõige suurem proovikivi?

— 2003. aasta lõpus korraldati kutsutud konkurss, kus lühikese aja jooksul tuli ära teha tõsine töö. Aastatuhande algul ehitati suuri büroohooneid suhteliselt vähem kui praegu, olime oma büroos selleks ajaks teinud ainult ühe büroohoone, mis oli konkursitööst poole väiksem. Teisalt oli aukartus ka asukoha ees – Tallinna üks väravatest ikkagi.

Samal teemal:

— Mis ja kelle nõudmisi arvestama pidi?

— AS Entec koostas samal ajal detailplaneeringut Toompuiestee ja Tehnika tänava Eesti Raudtee maa-alale, ja põhilised ettekirjutused tulevad arhitektile detailplaneeringust – kui suur võib maja olla ja kuhu seda ehitada. Muidugi pidi arvestama kõiki tellija soove – need puudutasid rohkem sisemist ruumide paigutust. Eesti Raudtee muudkui arenes ja struktuurimuutused tõid kaasa korruste planeeringu pideva muutmise. Arvan, et tol ajal, 2004–2005 olid mul peas pooled Eesti Raudtee töötajate nimed, sest ametinimetused ja osakonnad muutusid ja nii oli lihtsam kirjutada töökohtade paigutusel inimese nimi.

— Kas olete lõpptulemusega rahul?

— Otsekohene vastus: ei ole. Arhitektil on väga raske jääda oma tööga täiesti rahule. Mitte et ma tahaks maja ennast hoopis teiseks muuta. Ma arvan, et põhieesmärgi olen saavutanud. Küll aga jääb puudu urbanistlikust lähenemisest, lahendamaks Balti jaama ümbruse logistikat, mis tuleb kunagi ette võtta eri arendajate ühe laua taha toomise teel. Teisele poole perroone on ette nähtud ärihooned, kaubanduskeskused ja nii edasi – nendega peaks tekkima parem side, samuti Toompuiestee majadega ning ka kõnesoleva Eesti Raudtee peamajaga. Lisaks parkimine, mis on praegu peidetud kõrvaloleva Estconde büroohoone taha raudtee äärde. Selle oleks võinud lahendada ühise parkimismajaga, aga eks aeg näitab, võib-olla lähebki kunagi nii.

Mul on hea meel, et minu tellija on rahul – nii võis eelmisel nädalal hoone ametlikul avamisel vähemalt Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni kõnest aru saada. Aga võib-olla oli tegemist lihtsalt viisakusega. Ka hoone omanikfirma Eurox on väljendanud rahulolu, see on kõik väga tore.

Maja

AS-i Eesti Raudtee peamaja

Asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn

•• Arhitekt: Urmas Lõoke

•• Ehituse algus: detsember 2006

•• Lõpp: juuni 2008

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare