Eesti tutvustamine vireleb rahapuuduse varjus
Eesti Instituudi Soome filiaali juhataja kohalt lahkunud Erja-Liina Raidma (29) leiab oma kolmeaastase töökogemuse põhjal, et Eesti rahajagajatel puudub tihti tõsine huvi Eesti kultuuri välismaal vääriliselt ja tõhusalt tutvustada.
Raidma lahkus jaanuaris Eesti Instituudi juhataja kohalt, et lõpetada Turu ülikoolis oma magistritöö kunstiajaloost ning kuni tema lahkumiseni polnud teada, kes tema tööd jätkab. Ta peab kummaliseks, et pole kellelegi oma kogemusi ega tööjärge edasi anda.
”Meie võimed tuua Soome Eesti kõrgkultuuri on väga väikese eelarve tõttu piiratud. Maade lähedusest hoolimata liigub info teoksilolevatest projektidest väga juhuslikult. Krooniline rahapuudus ja ülepaisutatud ootused raskendavad Eesti kultuuri vahendamist igal pool maailmas. Kuid lisaks rahapuudusele jääb vahel ka mulje, et eesti rahajagajatel puudub tõsine huvi Eesti kultuuri välismaal vääriliselt ja tõhusalt tutvustada,” muretseb Raidma.
Eesti Instituut asub Helsingi kesklinnas Mariankatul, kus ühel pool on naabriks Tuglase Selts ja teisel pool Eesti ühingute liit. Mõlemaid organisatsioone toetab Soome riik. Helsingis asuv Eesti instituudi filiaal tegutseb Eesti riigi finantseerimisel ja allub Eesti Instituudile Tallinnas.
Kui Raidma kolm aastat tagasi tööd alustas, jätkas ta oma eelkäija Kulle Raigi põhimõtet, et Eesti Instituudi tegevus ei jääks teiste varju. Raigil, esimesel sõjajärgsel konsulil Soomes, oli pikaajaline kogemus Soome saatkonna loomisel ja hea kontaktide võrk. Sellele hakkas Raidma ehitama oma liini: tuua Soome uusi eesti kultuuritegijaid ja tõusvaid tähti.
”Algul toetusin meie sekretäridele Liisa Ojaveerile ja Ruta Alakivile, kuid pidin neist väärtuslikest töötajatest üksteise järel loobuma,” räägib Raidma.
Kui instituut korraldas mullu suurejoonelist Balti kultuurifestivali, sai Raidma poole kohaga abiliseks Yleisradio ajakirjaniku Virpi Väisäneni. Väisänen tõi kaasa oma kontaktid Soome pressiga. ”Kahe kuu jooksul tuli korraldada 25 üritust. Mina poleks üksinda seda koormust Helsingis kanda jõudnud. Abi ja moraalne toetus Tallinnast oli visa tulema ning nii lõime ise otsekontaktid esinejatega. Vahepeal oli küll tunne, et kogu festivali professionaalsel tasemel korraldamine on meie isiklik asi,” selgitab Raidma.
Festival toimus kõigis Põhjamaades samal ajal, kuid Raidma sõnul polnud Eesti Instituudil isegi ühist koosolekut, kus nad oleksid võinud luua strateegia, kuidas Eestit koos ja paremini reklaamida ja oma tööd koordineerida.
Raidma on uurinud kaasaegseid juhtimisõpikuid, kus tähtsale kohale seatakse rühmatöö, info liikumine ja inimese väärtustamine. Ta leiab, et tema alal on töö koordineerimine väga vanaaegne. ”Tööd pidurdab see, et ei arutata, kuidas oleks kergem ja ratsionaalsem saavutada head tulemust ja tihti puuduvad ka elementaarsed juhtimisoskused,” tõdeb Raidma. ”Mujal ei käituta nii, nagu Eestis on kombeks teha. Mida soliidsem on välismaale viidav projekt, seda põhjalikum peab olema seda tutvustav visuaalne pakett.”
Eesti kultuuri tutvustamise muudab Soomes raskeks ka see, et meie kultuuriinimesed pole harjunud ennast reklaamima.
”Inimesed on liiga tagasihoidlikud,” räägib Raidma.
Vahel on Raidmale jäänud mulje, et koostöö tähendab Eesti Instituudi kultuuri eest vastutajatele Tallinnas seda, et Soome pool maksab suurema osa. Soomes aga oodatakse vastupidist: et kümme aastat iseseisev olnud Eesti tuleb oma finantseerimisega ja korralikult ettevalmistatud projektiga.
”Minu meelest on kultuurihuvi Eestis palju väiksem kui Soo-mes,” tõdeb Raidma. Kui palju jaksavad tavalised eestlased tunda huvi Soome kultuuri vastu? Soomes peab ütlema vastupidist. Soome ja rootsikeelne ajakirjandus reageeriski tundlikult, kui Eesti Instituut korraldas Turus Laurentsiuse & A. D. personaal-näituse ja Juta Kübarsepa fotonäituse ”BOOM 2000” Helsingis.
Instituudi endine juht Soomes on rahul, et kolme aasta jooksul tehtud valikud on osutunud Soome kultuurikontekstis õigeks, seda on näidanud ürituste osalejate arv ja vastukajad pressis.
Lore Listra: probleemi pole
Eesti Instituudi direk-tori Lore Listra kinnitusel pole instituudi Soome filiaali juhataja Erja-Liina Raidma lahkumine seotud mingite probleemidega.
“Raidma teatas enne jõule, et ei soovi enam jätkata. Praegu teeb seda tööd Mika Keränen, ent tema on Eesti Instituudi projektijuht Soomes,” selgitas Listra.
Keränen on õppinud eesti filoloogiat ja mitu aastat Eestis elanud, praegu töötab oma magistritöö kallal. “Kuna Raidma oli teinud kolm aastat tööd, siis ei tahtnud me, et ta teadmised kaduma läheksid. Raidma kohtus Keräneniga ja andis talle töö üle,” ütles Listra, kelle sõnul püütakse Soome filiaalile uus juht leida paari kuu jooksul. Uut juhti otsitakse ka Eesti Instituudi Pariisi filiaalile, kus detsembrini töötas aastase lepingu alusel Tõnu Õnnepalu. Eesti Instituut on esindatud veel Ungaris ja Rootsis.
Eesti Instituut peab jagama teavet Eesti ühiskonna, kultuuri ja hariduse kohta, korralda-ma kultuuriüritusi jne. Insti-tuudi põhirahastaja on kultuuriministeerium. Maria Ulfsak
Raig tunnustab Raidma tööd
Soome-Eesti Seltside Liidu peasekretär Kulle Raig Krooniline rahapuudus ja ülepaisutatud ootused – need kaks täiesti kokkusobimatut asja on tuttavad ka ajast, mil mina olin Eesti Instituudi Soome filiaali juhataja.
Rahanappust võib isegi usutavalt põhjendada, ülepaisutatud ootused näitavad aga tegelikku ignorantsi. Soome teatrites ja kontserdisaalides jäävad toolid tühjaks ka rahvusvaheliste kuulsuste etteastetel. Miks me siis ootame, et meie olematute reklaamivõimaluste juures saab saavutada midagi suurejoonelisemat?
Oli kurbkoomiline kuulda alailma nõudmist, et kõik peab olema viimase peal: ”vinged” saalid, ja ”vinge” publik. Tihti piisab aga huviga kuulavatest koolilastest, et mõista: meid on vaja. Kultuur ei koosne ainult kaunitest kunstidest.
Asjade sellise seisu juures muutub eriti tähtsaks koostöö laabumine. Nii Soome filiaali tegevuse esimesel perioodil kui ka hiljem oleks läinud vaja asjatundmist, tõsist sisulist kaasamõtlemist ja -elamist, arvestatavaid ettepanekuid, konstruktiivset vaimu ja tingimata ka haldusabi.
Tahan igati tunnustada oma noore kolleegi Erja-Liina Raidma tehtud tööd. Eesti Instituudi filiaal Soomes on hoolimata talle Tallinnast tihti osaks saanud arrogantsest suhtumisest arenenud tõusvas joones, ja see teeb rõõmu.
