Kuraatorina tundub Kazuyo Sejima rõhuvat inimlikule hoolivusele ja empaatiavõimele, hoides samal ajal jalad kindlalt maas. Ta usub, et 2010. aasta näitused peaksid peegeldama arhitektuuris toimuvat. Kuidas suudab arhitektuur kohanduda 21. sajandi radikaalsete murrangutega mõtlemises, elukorralduse dünaamilisuses ja suhtes keskkonda?

Vaadete pluralismist ei ole enam pääsu ja seda arhitektuur just peegeldama peabki. Sel korral on biennaalil erilist rõhku pandud haridusprogrammile, eriti koostööle ülikoolidega.

Avalikud eramajad

Eesti osaleb Venezia arhitektuuribiennaalil näitusega „100 maja / houses”, millega püütakse viia meie arhitektuuripraktika maailma vaatajaskonna ette ja tutvustada arhitektuurielu ühe kitsama valdkonna – eramuarhitektuuri – kaudu. Eramuid on siinses arhitektuurikirjanduses kutsutud hellitlevalt „eesti arhitektuuri kvaliteedimärgiks”. Eramu kui arhitektuuri kõrgmood on enamasti eratellija ja arhitekti üsnagi intiimsest koostööst sündiv kodu.

Nii ongi eramusse kätketud inimese kogemus ruumist, kus segatakse privaatset avalikuga ja füüsilist eeterlikuga. Eramu on oma kompaktsuses omamoodi konteiner selle tellija (ja looja) psüühele, kaardistades tema suhet keskkonda.

Eesti ehituspraktika erineb suurel määral muu Euroopa omast eritellimuste ja tüüpprojektide (nn kataloogimajad)

suhtarvu poolest – meie eripära on tõesti väga väike tüüpprojektide osakaal. Võib oletada, et vaid kuni kümme protsenti siinsetest eramutest on nn kataloogimajad. Ei saa küll üldistada, et ülejäänud eramud esindavad esmaklassilist eramuarhitektuuri, kuid nii suurest kogusest tõuseb siiski esile arvestatav hulk kvaliteetset ehituskunsti.

Näitus ja sellega kaasnev mahukas raamat püüavad esile tuua selle eripära tagamaid. Kindlasti tasub selle taga näha meie ühiskonna ja ehitusturu noorust. Meil on palju noori arhitekte, kellel on võrreldes vanemate Euroo-pa riikide kolleegidega olnud lihtsam tööturule siseneda, samuti on palju noori tellijaid, kes on valmis katsetama, sest nad on vabamad stampettekujutustest ja -soovidest. Näitusele valitud sajast eramust on vähemalt pooled teinud projekteerimise hetkel alla 40-aastased arhitektid. Eritellimuste kasuks räägib ka ühekülgne ja noor, veel täielikult väljaarenemata tüüpmajade turg.

Et anda näitusele kohalikku eramuajalugu hõlmav mõõde, on ekspositsiooni lisatud valik ikoonilise tähendusega eramuid esimese Eesti Vabariigi ja Nõukogude ajast. Põhirõhk on siiski 21. sajandil. See on esimene niivõrd mahukas ülevaade.

Eestit esindavad

Venezia 12. rahvusvaheline

arhitektuuribiennaal

•• 21. novembrini

•• Eesti ekspositsioon „100 maja / houses”

•• Komissar: Ülar Mark, Eesti arhitektuurikeskus

•• Kuraator: Karen Jagodin

•• Autorid: Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Martin Pedanik, Karen Jagodin

•• Makett näitusel: Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Reedik Poopuu, Märten Tuuling, Aivar Hanniotti