Viiest eestlasest sai individuaalselt suurima punktisumma võistkonna pesamuna, 16-aastane Alar Mitt. Hõbemedalist jäi Pärnu Koidula Gümnaasiumi 10. klassi lõpetanud noormehel puudu vaid poolteist punkti.

"ülesanded olid keskmise raskusega, midagi hullu küll ei olnud," tunnistas Mitt eile Tallinna lennujaamas õnnitlusi vastu võttes.

Kokku anti igale võistlejale kolme teooriaküsimuse ja katse lahendamiseks kümme tundi. Abivahendina võis kasutada vaid tavalist taskuarvutit. Võistleja pidi näiteks arvutama päikeseenergial töötava lennuki minimaalse võimsuse, et see üldse lennata saaks.

Miti tubli esinemine oli seda üllatavam, et eelmistel olümpiaadidel on Eesti võistkonna noorimad liikmed jäänud enamasti viimastele kohtadele. "Ega see üks-kaks aastat vanusevahet eriti midagi loe," oli Mitt tagasihoidlik.

Pronksmedaliga naasis ligi 300 osalejaga olümpiaadilt ka Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Sven Laur, kes kaotas Mitile nelja puntiga.

Aukirja said Jaak Sarv Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassist ja Taavet Loogväli Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassist.

Napilt, vaid pool punkti, jäi aukirjast puudu Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klassi õpilasel Toomas Hinnossaarel. Tema sõitis Kanadast edasi Argentiinasse, kus võistleb rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil.

Medalid ja aukirjad anti füüsikaolümpiaadil välja kolme parema tulemuse põhjal ning ühesuguse medali võib saada ka veidi erineva punktisumma eest.

Eestlased tulid võistkondlikult 56 riigi seas mitteametlikus pingereas 25. kohale. "Põhjamaade ja Balti regioonist olime parimad," tunnistas võistkonna juhendaja Jaan Kalda.

Võistkonnaarvestuses tulid tänavu esimeseks venelased, edestades vaid poole punktiga Hiinat. Individuaalselt oli parim iraanlane.

Kalda sõnul oli olümpiaadi süsteemis tänavu palju uuendusi. Nii pidid Eesti võistkonna juhendajad oma poiste töid kõigepealt ise parandama ning seejärel vaatas tööd üle korraldajate komisjon.

"Panime oma poistele kõrgemad hinded kui komisjon," tunnistas Kalda ja lisas, et pärast apellatsiooni esitamist õnnestus paar punkti korraldajatelt ka tagasi saada.

Eestlaste senine parim individuaalne tulemus füüsikaolümpiaadidel kuulub võistkonna juhendajale Jaan Kaldale. 1982. aastal sai ta tollase Nõukogude Liidu võistkonna värvides võisteldes hõbemedali. "Kuldmedal jäi tookord veerand punkti kaugusele," meenutas Kalda, kes praegu töötab Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi vanemteadurina.

Olümpiaadi mitme-etapilises ettevalmistustsüklis tegid eestlased tõhusat koostööd soomlastega. "Kalda aitas Soome võistkonda teoreetilises osas, eestlased käisid olümpiaadi katseid harjutamas Helsingi ülikoolis," selgitas Tartu ülikooli täppisteaduste kooli metoodik Lilian Tambek. Eesti võistlejaid juhendas ka Tartu ülikooli professor Jaak Kikas.

Eestlased on rahvusvahelisel koolinoorte füüsikaolümpiaadil osalenud alates 1992. aastast. Kokku on selle ajaga võidetud kuus pronksmedalit.

URMET KOOK