„Elav laip” ehk kuidas poleeritud osakestest tingimata tervikut ei saa

Ugala „Elav laip” jätab lavastajadebüüdi teinud Kristo Viidingu valikute kohta õhku üksjagu küsimusi.

Lev Tolstoi näidend „Elav laip” algab hetkest, kus suurem osa sündmustest on toimunud. Peategelane Fedja on abikaasa Liisa (Jelizaveta) kõrvalt lahkunud, sukeldunud mustlaskogukonna ellu ja tutvunud kauni mustlannast lauljatari Mašaga. Fedja sõbra Viktori kiindumus Liisasse ei tule samuti kellelegi üllatusena. Kõik armukolm- või isegi nelinurka puutuv on juba toimunud ning vaataja satub hetke, kus tegeldakse lahkuminekute ja kokkusaamistega kaasneva tunnete virvarriga. Ajastu on selline, kus viltu ei vaadata mitte lahkujale (mees), vaid sellele, kelle juurest lahkuti (naine).