Elina Pähklimägi toob lavale lapsmõrtsuka loo


Elina Pähklimägi toob lavale lapsmõrtsuka loo
Martin Sookael

Näitleja Elina Pähklimägi teeb lavastajadebüüdi tükiga, mis tema arvates puudutab oluliselt ka praegust Eestit – kes tuleb vastutusele võtta, kui laps eksib, ning kes on süüdi laste sooritatud kuritegudes.

„Fanny ja Faggot” on tõestisündinud juhtumitel põhinev lugu 11-aastasest briti tüdrukust, keerulise lapsepõlvega Mary Bellist, kes jääb kohtus süüdi kahe väikese poisi mõrvas ja kellele mõistetakse karistuseks kümme aastat vanglas.

Pähklimäe sõnul tekitab juhtum Inglismaal siiani, 30 aastat pärast neid traagilisi sündmusi, teravat vastukaja. Peategelase prototüüp Mary Flora Bell, kelle elu põhjal on näidend kirjutatud, sai pärast vabanemist uue identiteedi. Temast sai ema ja eelmisel aastal juba ka vanaema. Paraku ei suuda ohvrite perekonnad Maryle tema ammuseid tegusid andestada ning eelistaksid näha Maryt loojakarjas ja tema järglasi vardas.

Laste kuritegude teema on Pähklimäe arvates vägagi aktuaalne. „Tekib küsimus: kes on lõppkokkuvõttes süüdi lastega seotud kuritegudes?” küsib lavastaja, kes peab oluliseks mõjutajaks ka keskkonda ja inimesi lapse ümber.

Mary Belli juhtumi lahendus pidanuks olema teine, leiab Pähklimägi. „Selliste juhtumite puhul ei saa võtta asja mustvalgelt, see nõuab individuaalset lähenemist.” Lavastaja jaoks on oluline, et ka vaatajal tekiks peas küsimus, mis oleks võinud teisiti olla. Nii ongi publik pandud vandekohtunike rolli, kelle poole tegelased aeg-ajalt kommentaaridega pöörduvad.

Samal ajal toob ta esile, et kuigi tüki esimeses osas on palju sõnalist vägivalda ja teema on karm, on selles ka oma helgem pool ja palju mängu. „Mäng, mäng ja veel kord mäng,” nimetab ta oma kahe peategelase peamist tegevust ja lisab, et proovides on ta isegi mõnikord, kõht kõveras, naernud.

Idee Londonist

Tegu on Pähklimäe esimese lavastajatööga, kuid juba tükk aega on ta tundnud suurt soovi anda vaatajatele edasi oma nägemust sellest, kuidas lood võiks joosta. Ta meenutab, et osale lavastajatest on meeldinud, kui ta on näitlejana oma arvamust avaldanud, teistele jälle mitte. „On kogunenud paar materjali, mis on kummitama jäänud ja mida ma vaatajatega jagada olen tahtnud,” seletab Pähklimägi.

Selle näidendiga juhtus ta kokku, õppides 2007. aastal vahetusüliõpilasena Londoni Rose Bruford College’is. „Me käisime seal väga palju teatris ning sattusime „Fanny ja Faggoti” maailmaesietendusele,” jutustab ta. „Mulle see tohutult meeldis ja jäi kuskile kukla taha püsima.” Kuigi Pähklimägi oleks parema meelega ainult lavastamisega tegelenud ja mitte riskinud näitleva lavastaja keeruka osaga, peab ta olude sunnil ka ise laval olema ning mängib teises pooles bravuurikat ja natuke vägivaldset Lucyt, kellega Mary korra vanglast põgeneb.

Elina Pähklimäe debüütlavastus on ühtlasi eesti teatripubliku esimene kokkupuude briti noorema põlvkonna näitekirjaniku Jack Thorne’iga, kelle näidendi lasi lavastaja endale spetsiaalselt Eestisse tuua. Thorne kirjutas näidendi esimese poole 2004. aastal, kuid just kolm aastat hiljem kirjutatud teine pool on see, mis viis paljude kriitikute arvates näidendi uuele tasemele.

Esietendus

Jack Thorne

Fanny ja Faggot

•• Lavastaja: Elina Pähklimägi

•• Kunstnik: Liisi Eesmaa

•• Disainer: Kerstin „Kessu” Raidma

•• Muusikaline kujundus: Kristjan Sarv

•• Osades: Agnes Aaliste, Jekaterina Novosjolova, Päär Pärenson, Kristjan Sarv ja Elina Pähklimägi

•• Esietendub 7. veebruaril Cabaret Rhizome’is (Kaarli pst 9)

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare