— Kuidas sa sattusid stenografistiks (teatri- ja filmikunstnikuks) õppima? Kas teadsid kohe, et tahad, või mõtlesid keskkooli lõpus, et see on lihtsalt põnev ala, mida võiks proovida?

Teatris on nii palju ilusat – tohutu paksu värviga kaetud papist dekoratsioone, läikivaid kangaid, litreid ja kalliskive, võltshabemeid. See on ju nii ligitõmbav. Pealegi oli mu vanavanaisa üks Eesti esimesi teatrikunstnikke. Tundus kuidagi uhke tema alustatut jätkata.

Filmi ja eriti animatsiooni juurde jõudsin aga alles koolis, nii esimesel või teisel kursusel.

— Mis tööd pead esimeseks suuremaks ja kuidas oli seda tagantjärele vaadates teha?

— Esimene suurem töö oli Draamateatris Anderseni-aineline “Tinasõdur, baleriin ja siga”, kus mängis kogu lavakunstikooli tol aastal lõpetanud lend. Tollal oli see karm elukool, ma teadsin siis teatri praktilisest poolest ikka väga vähe. Olin päris lapsuke, kes solvus ja võttis kõike isiklikult ja nii. Vahel tundus elu nii keeruline, et hakkasin garderoobis suuri pisaraid valama.

Muidu ma ei olegi väga pabistanud, iga kord on töös mingi omamoodi seiklus, kui istud esimestes lavaproovides ja näed, kuidas asjad tegelikult kokku sobivad, kuidas lava ja kostüüm üksteist täiendavad või ei täienda.

— Mis tööga sa kõige enam rahul oled ja miks?

Minu jaoks oli “Hamletit” (nüüdisaegse tantsu lavastus rahvusooperis Estonia – toim) väga hea teha, just koostöö mõttes. Mida paralleelsem on lavastaja, kunstniku, helilooja ja videokunstniku töö, seda parem. Meil klappis see kõik üsnagi ideaalilähedaselt, kogu tiim oli lavastuse sünni juures täiesti algusest peale, kui meil oli ainult tühi proovisaal ja ainult tantsijad ilma koreograafiata.

Just sedasorti koostööd ja sellest tekkivat ühist energiat tahaksin kindlasti edaspidigi kogeda. Mõlgutame juba (korograaf) Oksana Titovaga igasuguseid imelikke mõtteid, mida tahaks järgmises etenduses kasutada, ehk tuleb neist miskit kokku.

— Oled olnud mitme tantsulavastuste stenografist, näiteks sama “Hamlet”, enne seda “Roots” ja hiljuti “Peeter Paan”. Kas see ongi sinu kutsumus või on see lihtsalt nii läinud?

Minu jaoks on tants aus ja vahetu, palju ausam kui mis tahes draamalavastus. Tantsuetendustele on seetõttu ka hoopis toredam kujundust ja kostüüme välja mõelda, lahendused tulevad hoopis teiste valemite järgi.

— Kuidas sa oma lavakujundusi lood? See on ilmselt väga individuaalne, aga millest sa näiteks alustad ja mis on sulle tulemi juures oluline?

— Ikka käin tänaval ja koolis ja tööl, endal kukla taga teadmine sellest lavastusest või filmist. Ja siis hakkan imelikke unesid nägema. Eks ta siis nendest killukestest kokku tuleb, see mingi pundar.

— Mille kallal sa praegu töötad?

Praegu mängin põhjalikult nukkudega Nukufilmis. Pooleli on film “Lili Marleenist”, sellest Teise maailmasõja aegsest laulust.

Aga pärast seda on ilmselt tulemas igasuguseid toredaid ettevõtmisi, kus on rohelisi ponisid, karusmarju ja pisut kolle.

Elo Soode


•• Sündinud 21. märtsil 1986.

•• Lõpetanud prantsuse lütseumi ja Tallinna lastekunstikooli.

•• Õpib alates 2004. aastast kunstiakadeemias stsenograafiat ehk teatri- ja filmikunsti.

•• Osalenud Supernoova moevõistlusel, XII Tallinna graafika triennaalil, Praha teatrikunstnike kevadtriennaalil.

Tööd teatrikunstnikuna:

•• Tantsuetendus “Kild”, 2005

•• “Tinasõdur, baleriin ja siga”, Draamateater 2006

•• “Estonia 100 – Operissimo!”, rahvusooper Estonia 2006

•• Tantsuetendus “Roots”, Kanuti Gildi SAAL 2006

•• “Hamlet”, rahvusooper Estonia 2007

•• “Peeter Paan”; Vanemuine 2008

Tööd filmikunstnikuna:

•• “Lootus sureb viimasena”, rež Leeni Linna, 2006

•• “Potsti”, rež Birgit Demidova, 2007

•• “Teine minemine”, rež Tanel Toom, 2007

•• “Taarka”, rež Hardi Volmer ja Ain Mäeots, 2008

Tööd animafilmides:

•• “Lõpuõhtu”, rež Hardi Volmer, 2007

•• “Põhjakonn”, rež Riho Unt, 2007

•• “Laika”, 2007

•• “Lili”, rezˇ Riho Unt, 2008

•• Olnud ka mitme Allfilmi reklaamfilmide kunstnikuks ja stsenaristiks

Auhindu:

•• Mari-Liis Küla stipendium EKA stsenograafia eriala tulemuslikele üliõpilastele erialaseks enesetäienduseks, 2006

•• Philip Morrise kaasaegse tantsu auhind lavastuse “Roots” meeskonnale, 2007

•• Natalie Mei nimeline kunstnikuauhind, 2008