Endel Tulving võitis Gairdneri auhinna
Sellele järgnes Gairdner Foundation Awards 2005 kuue võitja, teiste seas eestlasest professori Tulvingu auks Toronto hotellis Four Seasons pidulik dinee.
Gairdneri auhind on maailmas üks tähtsamaid rahvusvahelisi teadusauhindu, mille tõsiseltvõetavusest räägib asjaolu, et Gairdner Foundation Awardi 64 võitjat on järgmiseks pärjatud Nobeli preemiaga. Kuna kokku on Gairdneri auhinna 46 aasta jooksul saanud 274 teadlast, siis on nobelistide hulk nende seas tõesti aukartusäratavalt suur.
Enamasti antakse Gairdner silmapaistvate tulemuste eest meditsiini vallas, seda enam tuleb hinnata Toronto ülikooli emeriitprofessori, tunnetuspsühholoog Tulvingu tunnustamist.
Selle aasta Gairdnerid anti uurimistööde eest kolmes tähtsas valdkonnas: ülekaalulisus, geenitehnoloogia ja mälu. Nii rääkiski lisaks ülikoolitööle Rotmani uurimisinstituudis tunnetusprotsesside neuropsühholoogia osakonda juhtiv Tulving loengus “What is memory” mälust – Gairdneri saigi ta ju teedrajava uurimistöö eest inimmälu mõistmisel ning rajatud raamistiku eest, mis võimaldab ühendada neuroanatoomia, neurofüsioloogia ja neurofarmakoloogia alaseid teadmisi ja avastusi.
Professor Tulvingu uurimistöö on pöördeliselt muutnud arusaama inimmälust, eristades kaht tüüpi mälu: episoodiline ja semantiline (tähenduslik). Tulvingu teesi kohaselt kasutame me episoodilist mälu meenutamaks sündmusi, mida me isiklikult oleme kogenud, läbi elanud või pealt näinud. Semantiline mälu aga põhineb meie ajus leiduval faktide ja teadmiste laol (Tallinn on Eesti pealinn).
1960. aastatel, mil enamik teadlasi keskendus oma uuringutes sellele, mil moel inimesed mälestusi omandavad ja kuidas neid tallele pannakse, oli professor Tulving esimene, kelle arvates tuli sama tähelepanelikult uurida pöördprotsessi – kuidas mälestusi taaselustatakse ning seeläbi info mälust kätte saadakse. Tulvingu teadustöö tähtsust nii tavalise inimmälu mõistmisel kui ka kahjustuste tõttu rikutud või eakate inimeste tõrkuva mälu uurimisel on raske üle hinnata.
Noormehena Kanadasse elama asunud Endel Tulving on sündinud Eestis 26. mail 1927, teaduste doktor eksperimentaalpsühholoogia alal sai temast Harvardi ülikoolis 1957. Enamiku oma viiekümne aasta pikkusest teadlasetööst tegi Tulving Toronto ülikoolis psühholoogia õppetooli juhtides (välja arvatud lühike vahepeatus Yale`i ülikoolis). Kõigi Tulvingu teaduslike saavutuste, auhindade ja auliikme-nimetuste loetlemiseks ei jätku siin ruumi, lisaks teadustööle Torontos on ta praegu külalisprofessoriks Washingtoni ülikoolis. Oma 80 aasta juubelit 2007. aastal on Tulving lubanud tähistada Tallinnas.
