Rahvusliku ärkamisaja lasterohkuse tõttu on tänavusele noorte laulu- ja tantsupeole pürgijaid rohkem kui kunagi varem - 41 000 lauljat ja tantsijat.

"Enne tiigrihüpet peaksid lapsed konnahüppe tegema," piltlikustas tantsupeo üldjuht Mait Agu noorte laulu- ja tantsupeo mõtet.

Peole pürgijate rohkus näitab, et nii mõtlejaid on Eestis palju.

Kui neli aastat tagasi soovis noorte laulu- ja tantsupeole tulla 4500 mudilaskoori last, siis tänavu püüdleb peole 8000 mudilast, nimetas üldlaulupeo direktsiooni direktor Ilmar Moss. Lastekoorilauljate arv on nelja aasta tagusega võrreldes kasvanud rohkem kui 2000 võrra. Peole pürgijaid oli neli aastat tagasi 35 000.

3.-4. klassi rahvatantsurühmade seas oli konkurents kolm rühma kohale. "Tõstsime peol osalevate rühmade arvu kuuekümnelt kaheksakümnele," ütles Moss. Peaaegu sama suur huvi oli 1.-2. ja 5.-7. klassi rühmade seas.

Tantsurühmade peoeelne võistlus lõppes möödunud nädala algul ning peopääsmed on rühmadel käes. Laulukooride teine eelproov veel kestab ning peoloa saajad selguvad 26. mail.

"Laulukooride tase pole langenud ning mitmel pool on olnud üllatavaid kollektiive," ütles segakooride üldjuht Raul Talmar. "Näiteks möödunud nädalavahetusel Raplas üllatas sealse ühisgümnaasiumi segakoor, mis on tegutsenud vaid aasta, kuid sai esimese kategooria," kiitis Talmar. Laulupeo eelproovide käigus antakse kooridele kategooria, mis määrab edaspidiseks ka koorijuhi palgamäära.

Talmar rõõmustas, et segakooride seas on kümnendik selliseid, mis käivad koos õpilaste algatusel, mitte ei püsi ainult õpetaja entusiastlikul ja vähetasustatud tööl.

"Rahvatants läheb tagasi oma õigesse keskkonda - maale loodusesse," ütles tantsupeo üldjuht Mait Agu. "Maakohtades on kõige paremad heatujurühmad, mis on midagi hoopis teistsugust kui stagnaaegsed armeega sarnanenud harrastustantsutrupid," kommenteeris Agu.

Tänavuse laulupeo üldjuht on Hirvo Surva. Talmari sõnul on seekordne kava kirjum kui neli aastat tagasi, mil pidu oli rohkem kunstilise juhi Rene Eespere nägu ja seetõttu sisuliselt ühtsem. "Nüüd olid igal kooriliigil repertuaarivalikul vabad käed," ütles Talmar.

Laulupidu algab Alo Mattiiseni popurriiga tuntumatest laulupeolauludest. "See valmis tal vahetult enne surma," lisas Moss.

Laulupeo dirigendirolli proovib sel peol esimest korda Eri Klas, kes juhatab filmi "Viimne reliikvia" kolme laulu ning peo lõpus teemat Beethoveni 9. sümfoonia finaalist. Talmari sõnul peaks Mattiiseni popurrii ning Klasi juhatatud laulud olema peo kõrghetked. "Igal kooriliigil on aga ka oma tipplood," lisas ta.

Tantsupeo üldjuht, stsenarist, pealavastaja ning paljude tantsude autor Mait Agu on peo pealkirjastanud "Mis on kodu? Kus on kodu?". "Otsime peol neile küsimustele koos vastust," ütles Agu.

Tantsude saated on sisse mänginud-laulnud erinevad kollektiivid alustades Tallinna Poistekoorist ja Ellerheinast ning lõpetades Untsakate ja Seelikuküttidega.

Peo eelarve on kuus miljonit krooni, millest üle poole on saadud riigilt ja see kulub toitlustamise, majutuse ja transpordi peale.

Peopilet maksab 15-60 krooni ning piletimüügituluga loodetakse katta kolmandik eelarvest.

Sponsorraha on 1960. aastast üldpidude ettevalmistamisel osalenud Mossi sõnul praegu raskem saada kui neli aastat tagasi. Peasponsor Saku õlletehas on aga laulupeoüritusele truuks jäänud.

7000 tantsupeolist tulevad Tallinna 16. juunil. 18 000 lauljat saabuvad 20. ja 21. juunil ning teevad proove vaid ühel päeval. Laulupeokontsert ja suur rongkäik on tavakohaselt pühapäeval. Tantsijad annavad reedel ja laupäeval kokku kolm kontserti.

Esimene noorte laulu- ja tantsupidu oli 1962. aastal.

ANNELI AMMAS