Enne tiigrihüpet olgu konnahüpe
8. noorte laulu- ja tantsupeo eelproovid hakkavad lõppema
Rahvusliku ärkamisaja lasterohkuse tõttu pürib tänavusele noorte laulu- ja tantsupeole ühtekokku 41 000 lauljat ja tantsijat, mis on rohkem kui kunagi varem.
"Enne tiigrihüpet peaksid lapsed konnahüppe tegema," lausus tantsupeo üldjuht Mait Agu noorte laulu- ja tantsupeo mõtet avades.
Tantsurühmade peoeelne võistlus lõppes nädal tagasi ning peopääsmed on rühmadel käes. Laulukooride teine eelproov veel kestab, peoloa saajad selguvad 26. mail.
Kui neli aastat tagasi soovis noorte laulu- ja tantsupeole tulla 4500 mudilaskoori last, siis tänavu on püüdlejaid 8000, ütles üldlaulupeo direktsiooni direktor Ilmar Moss. Lastekoorilauljate arv on nelja aastaga võrreldes kasvanud rohkem kui 2000 võrra. Kokku tahtis peost neli aastat tagasi osa võtta 35 000 lauljat ja tantsijat.
3.-4. klassi rahvatantsurühmade seas oli tänavu konkurents kolm rühma kohale. "Tõstsime peol osalevate rühmade arvu kuuekümnelt kaheksakümnele," ütles Moss. Peaaegu sama suurt huvi näitasid üles 1.-2. ja 5.-7. klassi rühmad.
"Laulukooride tase pole langenud ning mitmel pool on olnud üllatavaid kollektiive," ütles segakooride üldjuht Raul Talmar. "Näiteks Raplas üllatas sealse ühisgümnaasiumi segakoor, mis on tegutsenud vaid aasta, kuid sai esimese kategooria," kiitis Talmar. Laulupeo eelproovide käigus antakse kooridele kategooria, mis määrab ka koorijuhi palgamäära.
Talmari sõnul on segakooride seas kümnendik selliseid, mis käivad koos õpilaste algatusel, mitte ei püsi ainult õpetaja entusiastlikul ja vähetasustatud tööl.
"Rahvatants läheb tagasi oma õigesse keskkonda - maale loodusesse," ütles tantsupeo üldjuht Mait Agu. "Maakohtades on kõige paremad heatujurühmad, need on hoopis teistsugused kui stagnaaegsed armeega sarnanenud harrastustantsutrupid," lisas ta.
Tänavuse laulupeo üldjuht on Hirvo Surva. Talmari sõnul on seekordne kava kirjum kui neli aastat tagasi, mil pidu oli rohkem kunstilise juhi Rene Eespere nägu ja seetõttu sisuliselt ühtsem. "Nüüd olid igal kooriliigil repertuaarivalikul vabad käed," ütles Talmar.
Laulupidu algab Alo Mattiiseni popurriiga tuntumatest laulupeolauludest. "See valmis tal vahetult enne surma," selgitas Moss.
Laulupeo dirigendirolli proovib sel peol esimest korda Eri Klas, kes juhatab filmi "Viimne reliikvia" kolme laulu ning peo lõpus teemat Beethoveni 9. sümfoonia finaalist. Talmari sõnul peaks Mattiiseni popurrii ning Klasi juhatatud laulud olema peo kõrghetked. "Igal kooriliigil on aga ka oma tipplood," lisas ta.
Tantsupeo üldjuht, stsenarist, pealavastaja ning paljude tantsude autor Mait Agu on peo pealkirjastanud "Mis on kodu? Kus on kodu?". "Otsime peol neile küsimustele koos vastust," ütles Agu.
Tantsude saated on sisse mänginud-laulnud erinevad kollektiivid alustades Tallinna Poistekoorist ja Ellerheinast ning lõpetades Untsakate ja Seelikuküttidega.
Peo eelarve on kuus miljonit krooni. üle poole summast on saadud riigilt ja see kulub toitlustamise, majutuse ja transpordi peale. Peopilet maksab 15-60 krooni ning piletimüügituluga loodetakse katta kolmandik eelarvest.
Sponsorraha on 1960. aastast üldpidude ettevalmistamisel osalenud Mossi sõnul praegu raskem saada kui neli aastat tagasi. Peasponsor Saku õlletehas on aga laulupeoüritusele truuks jäänud.
7000 tantsupeolist tulevad Tallinna 16. juunil. 18 000 lauljat saabuvad 20. ja 21. juunil ning teevad proove vaid ühel päeval. Laulupeokontsert ja suur rongkäik on tavakohaselt pühapäeval. Tantsijad annavad reedel ja laupäeval kokku kolm kontserti.
Esimene noorte laulu- ja tantsupidu oli 1962. aastal.
ANNELI AMMAS
