Erivärvilised ulmelilled Valve Janovi peenra pealt
Valve Janov sündis 31. jaanuaril 1921. aastal. Samal päeval 85 aastat hiljem avati 2003. aastal lahkunud kunstnikule sünnipäevanäitus “Palju õnne, Vaavi!” Allee kunstisalongis. Janovi mitmete armastatud maaliteemade seast valiti näitusele tema lillebuketid kui kõige sünnipäevalikum motiiv.
Hilised pallaslased näivad olevat alanud aasta alguses taas moodi tulnud: huvi nn järelpallaslaste põlvkonna vastu on üles näidanud galerii Vaal, G-galeriis on hetkel väljas Helga Jõerüüdi monotüüpiad, E-kunstisalongis avatakse Pallases tudeerinud, kuid Rootsi põgenenud väliseestlase Gustav Mägi näitus ning kunstisalong Allee eelmine näitus pakkus vaatamiseks Valdur Ohaka maale.
Võrdlusmoment samas ruumis hiljuti toimunud Ohaka näitusega tekib paratamatult. Esmapilgul võib jääda mulje, nagu oleks tegu eelnenud näituse teise vaatusega. Sarnaselt Ohaka näitusega on metallvõrgule riputatud väikeseformaadilised maalid, millest osa on raamimata. Ainult et Ohaka inimfiguuride asemele on astunud lillekimbud ja eredad põhivärvid on muutunud ootamatult pastelseks. Ohakas ja Janov kuulusid ühte põlvkonda ja ühte sõpruskonda, õppisid enne sõda Pallases ja esinesid koos 1960. aasta rühmanäitusel Tartu 8. keskkoolis, mis oli üks esimesi sõjajärgseid uuendusmeelseid näitusi. Kogu nende ringkonnale avaldas tugevalt mõju õpingukaaslane Ülo Sooster. Valve Janovit tutvustaski Šveitsi sürrealisti Paul Klee loominguga Sooster ja samuti julgustas teda maalima seeriate viisi.
Tuntud ka kalapildid
Vanim dateeritud lillemaal näitusel on pärit Janovi kooliajast, aastast 1941, hiliseim kannab aastanumbrit 1998. Huvitav on see, et pildivaliku põhjal on väga raske tuvastada mingisugust kronoloogiliselt jälgitavat loomingulist arengusuunda, näiteks realismist abstraktsionismi või vastupidi.
Kõikvõimalikud katsetused, erinevad maalistiilid, kollaa jne eksisteerivad Valve Janovi ajas üsna paralleelselt ja järgnevad üksteisele valemitevabalt. Näituse koostajate särav leid on kompositsioon, mis kujutab täpilise kanga taustale asetatud lillevaasi. Ühel pildil on see üles maalitud suhteliselt reaalsuselähedaselt, teisel abstraktselt, “osadeks lahti võetuna”.
Janovi tuntumate maalide hulka kuuluvad ilmselt tema kalapildid, linna- ja loodusvaated ning kollaaitehnikas tehtud tööd ning paljudele neist on ilmsed eeskujud ja inspiratsiooniallikad Klee kõrval ka Braque ja isegi Pollock. Märkimisväärne on see, et kunstniku otsingud on ilmsed ka sellisest, teenimatult alahinnatud anrist nagu lillemaal.
