Aivar Simson, kes on Seaküla Simson ja Simson von Seakyl ühes isikus, on erandlik ja intrigeeriv nähtus eesti kunstis. Oma 50 aasta juubeli näituse tegi ta Viimsi rannarahva muuseumis, kus on väljas tema tööde paremik, kokku üle saja taiese.

Kuidas tema loomingut kunstiteaduslikult lahterdada? Ega õieti saagi. Tegemist on professionaalse kunstnikuga, kes valdab eri materjale, eriti hästi pronksi. Lõpuks on ta võetud kujurite ühenduse liikmeks.

Naivismi uurijad paigutaksid ta „külahullude” sekka, erootilise kunsti uurijad võtaksid ta omaks, samuti mütoloogilise kunsti asjatundjad. Pole ime, et ta võitis Nikolai von Glehni ausamba konkursi, edestades temast kuulsamaid skulptoreid. Mulle tundubki, et tal on selle Nõmmel tegutsenud veidrikuga mingi hingesugulus. Erinevus on vahest see, et kui Glehn tegi oma sarvilise Kalevipoja tõsiusklikult, siis Simson lihtsalt lollitab.

Näituse külaliseks Lapin

Ka eesti mütoloogia on Simsonile lähedane, kuid erilises võt-mes. Samuti nagu erootika. Kinnismotiiv on fallos, mida ta interpreteerib eri laadis. Tema idee oli panna Tauno Kangro Kalevipoja asemel Tallinna lahte üles just suur peenis, mis tervitaks rõõmsalt linna saabujaid. Siis huvitab teda falloste tüpoloogia: „sitsiv till”, „viisakas noku”, „tü-rannosaurus rex” jne.

Kõik need väikeskulptuurid on ilusti rahvuslikus stiilis ornamenteeritud, mingist pornograafiast ei saa rääkida. Vaimukad on ka vitriinid, kus ühel on eri nimedega, enamasti vene omadega, riistapuud ja tädi Maali peeniste kollektsioon. Kunstniku ikonograafias on kesksel kohal ka porgandid ja kalad. Näiteks „Kalavene”, kus ta kombineerib puud ja sealt väljaulatuvaid, jällegi falloslikke kujundeid.

Eri teema on Simsoni grotesksed pisiskulptuurid. Juba pealkirjad on naljakad – „Sittuv koer”, „Ringutav lehm”, „Kassi-ahastus”. Tasub tähele panna ka stilisatsiooni, mis on realismist kaugel. Simsoni kalateemale sekundeerib näituse külaline Leonhard Lapin, kes oma kollaažides kasutab nagu Simsongi kalakonservide etikette, kohandades neid kunstiajaloo motiividele.

Lõpetuseks veel info, et on ka muid põhjusi, miks minna Viimsi muuseumi. Nimelt juhatab seal galeriid Royal Ark Reiu Tüür, kes korraldab näitusi ja teeb töötubasid.

Seaküla Simsoni näitus

Viimsi rannarahva muuseumis

31. augustini