Ervin Õunapuu on õnnelik
Nagu “Väike palveraamat”, nii pakub seegi üsna väikesemahuline teos nauditavaid lugemiselamusi. Käesolev intervjuu raamatu autoriga on tehtud kolmapäeval.
Ervin Õunapuu, kuidas suvi läheb? Millega tegeled?
Niidan heina ja laon puid, valmistun talveks. Füüsilisest tööst vabal ajal (öösiti) nokitsen uue pikema jutustuse kallal. Ei tihka seda romaaniks nimetada, kuigi raamat tuleb paks ja kannab pealkirja “Palvetage minu eest”.
Esitled täna oma uut raamatut “Sinu Teejuht Ristiusku”. Millest see räägib? Kas jätkad vana rida kristlaste paljastamisel?
“Teejuhis” jätkan teemat, mis mind viimastel aastatel painanud on: Vaimu kuritarvitamine.
##Kuidas kristlased sinusse suhtuvad? Kas püüavad mõistust koju kutsuda ja palvetavad su hingenatukese eest? Või on mõni ikka päris vihane ka?
Ei tea, ma eriti ei suhtle enam. Loodetavasti valavad nad kogunenud raevu “Teejuhi” ilmudes mulle uuesti kaela. Näis.
Millal sina viimati palvetasid? Kas jumal on su palvetele kunagi ka vastanud või end muul moel ilmutanud?
Kui rääkida nn jumalast, siis pole ma kunagi tõsiselt palvetanud, rohkem ikka teeselnud.
Sul on täna ka sünnipäev, palju õnne! Kuidas tähistad? Kas kinki oled juba saanud?
Tähistan kitsas sõprade ringis. Olen juba palju kinke saanud, olen erakordselt rõõmus ja õnnelik. Ka ilm on võrratu. Naabrimees tõi just praegu suitsuangerja, see on üle meetri pikk ja jäme nagu palk.
Kas sa Robert Planti lähed vaatama? Või lauluväljakule Andrea Bocellit ja Annely Peebot?
Lähen koos oma konkubiiniga lauluväljakule, et kuulata ja vaadata Annely Peebot.
Kas kuulud nende sekka, kes kuumal suvel ihkavad külma talve ja vastupidi või rõõmustad, et ilm on soe ja päikesepaisteline?
Olen rahul sellega, mis parajasti on. Ilma kallal õiendada on nõmeduse tipp! Inimesed peaks vältima teemasid, millest neil aimugi pole.
Ervin Õunapuu raamatu esitlus toimus ulgumerel
Kirjutan ainult seda, mida oma silmaga nägin ja iseenda nahal kogesin.
Kõigepealt juhatati esitlusele saabunud külalised suurde paati. Kapten Taavi kindlal juhtimisel väljusime tillukesest Puise sadamast ja seilasime avamerele. Seal heideti sisse ankur. Korraks jäi kõik vaikseks ning inimesed tundsid end otsekui kärbestena keset võimsat ookeani.
Siis ilmus silmapiirile väike punane mootorpaat, mis lõikas uljalt laineid. Selles paadis istus Ervin Õunapuu!
Vaata, kui osavalt tüürib ta oma lootsiku suure paadi külje alla! Järgnes sõbralik tervitus ja juba sõlmiti lahti veekindlasse puldanisse mähitud pakk. Autor kinkis kõigile külalistele oma uue raamatu “Sinu Teejuht Ristiusku”. Soovis siis kõigile head päeva ning juba ta läinud oligi. Kuum õhtupäike kõrvetas halastamatult ja linnud kisendasid otsekui inimese häälega.
See on tõeste tõsi.
Andrus Kivirähk
