Esa Saarinen tõi Tallinna loovust
Meie mõtted on otsekui vedurid, mis veavad teod järele. Mõtted võivad olla laetud positiivselt – need suurendavad meie elutahet, eluusku, viljakust. Mõtted võivad olla laetud negatiivselt ja viia lõpuks künismi. “Juba vana Panso ütles, et alguses oli mõte,” kommenteeris raadiomees, õppejõud ja koolitaja Härmo Saarm.
Karismaatiline osadus
Esa Saarineni seminar sarnanes mõneti karismaatilise usukoosolekuga, milles liider vahendab sõnumit, toetudes isiklikule kogemusele. Saarinen oli väliselt oma triibulises ülikonnas küllaltki atraktiivne, kuid sisemiselt siiski staatilisem kui nn dünaamilised jutlustajad. Teisalt oli see eestlase mõtisklevale-skeptilisele vaimule ilmselt ka vastuvõetavam.
Ja samuti kui pastor kirikuuksel, seisis Saarinengi saaliuksel ja surus iga siseneja kätt – muidugi andis see isikliku heaendelise impulsi. Heaendelisuse tähtsust rõhutas filosoof hiljem korduvalt. Meis kõigis on varjul midagi head, mis pole veel ilmnenud, ütles Saarinen. Meis kõigis on peidus palju rohkem, kui pealtnäha paistab. Me kõik oleme väljavalitud. Vahel on vaja hämmastavalt vähe, et anda usku, lootust ja armastust.
Usk oma varjatud potentsiaaliga äratab selle. Me nimetame seda tehnikat neoteerikaks “Matrixi” filmi kangelase Neo järgi (vt lähemalt autori raamatus “Kõrvakiil ja käesuudlus”, Tallinn 2006). Meis kõigis on enam, kui välja paistab – me oleme iseenda eest peidus.
Energia, mille inimesed võivad luua peaaegu mitte millestki, on maagiline, ütleb Esa Saarinen.
On huvitav, et kui veel hiljuti kõlasid koolitustel terminid “usaldus kui kapital”, “sotsiaalne ja intellektuaalne kapital”, “bränd” ja “turustamine” ning “avalikud suhted”, siis praegu räägitakse enam energeetika ja isegi maagia terminites: “laetud mõtted”, “energia lamestumine” jne. Ja samuti kui eluusuks, on ka küünilisuseks vaja väga vähe – piisab negatiivselt laetud mõtetest.
Loovus ei ole eriline anne, vaid eluviis. See on võime tulla välja tagasilanguste rutiinist – igapäevase elu oravarattast, selle maagilisest seotusest, muredest pimestatusest. Loovus on võime toimida harjunud olukordades uutmoodi ja uutes olukordades kohaselt.
Naeru- ja jobuindeks
Inimene tahab, et organisatsioon töötaks tõhusalt, ent seda pole võimalik mehaaniliselt saavutada. Suur osa inimesi võtab end automaatselt kui tarka arvutit. Ta laadib alla teatud faili, installeerib teatud programmi.
“Minu seminaridel ei pea aga midagi alla laadima, mingit infot salvestama. Oluline pole uute failide saamine, vaid sinus tekkivad seosed,” ütles Saarinen. “Ära mõtle iseendast kui arvutist, vaid kui muusikariistast.”
Sa lood ja ühendad juba olemasolevat. Me räägime mõtlemisest kui muusikainstrumendist. Üks kõigi aegade võimsamaid sõnumeid, mis muutis maailma, ei olnud pikk, põhjalik ja ettevalmistatud kõne, vaid Martin Luther Kingi vaba improvisatsioon “I have a dream ”.
Kui eespool sai Saarineni seminari võrreldud karismaatilise usuteenistusega, siis siin tuleb nüüd rõhutada, et Saarinen on kaugel mis tahes religioonist. Vastupidi – ta räägib just religioossete korduste, rituaalide, liturgia rutiinist vabanemisest. Huvitav on, et midagi taolist kuulutas omal ajal ka usuliikumine Elu Sõna. Sarnasust täheldas seminari vaheajal ka psühholoog, TV toimetaja ja ajakirjanik Tiina Jõgeda.
Ususõnaliikumise looja, õnnis Kenneth Hagin rõhutas Rhema piiblikoolis, et ei taha õpilastele sisendada midagi ja räägib sestap algul korduvalt pea üht ja sama, sest tema ülesanne polevat mitte anuma täitmine ega tõrviku läitmine, vaid usu ülesehitamine. “Minu materjal on teisejärguline selle kõrval, et saate oma mõtte tööle panna,” ütles Saarinen.
Õnn pole asi, mida kogeme kogu aeg, kuid õnn võib olla saavutatav. Õnn ei toetu igapäeva-
elu loogikale. Saarinen jutustas, kuis ta viis kord oma poisse kooli ja nägi lapsi ülirõõmsalt lihtsalt üle õue jooksmas. See viinud Esa mõttele, mil tema viimati rõõmsalt üle õue jooksis.
Sinu õnne mõõdupuuks võib olla naeruindeks: kui palju sa viimase nädala jooksul südamest naersid. Sinu jobuindeks näitab, kui palju sa oled kinni oma igapäevases rutiinis. “Jobuindeks paraku ei kahane iseenesest – tõenäoliselt see kasvab,” nentis Saarinen.
Tundlikkuse metoodika
Inimesed ei saa olla õnnelikud ja anda endast parimat, kui nad hoiavad end tagasi. Nagu ses roosiostu loos – lihtsam on need roosid sootuks ostmata jätta. Sest jumal teab, mis tagajärgi see toob, mis naine mõtleb ja kellele seda tüli vaja on Aga õitsengut ka ei tule. Mida siin vajame, on kujutlusvõimeline loovus koos tundlikkusega.
Oluline on mõista, et sa ei saagi üksi õitseda. Positiivsed võimalused tekivad koos. Tänasele inimesele on eluliselt vajalik olla õrn, tundlik ja dünaamiline. “Meie kui inimlikud olendid peaksime endilt küsima, mis on see, mis häälestab meid teisele inimesele,” pani Esa kuulajatele südamele.
Me oleme liiga ratsionaalsed. Mitte et ratsionaalsus oleks paha, aga inimene on midagi enamat kui ainult ratsionaalne olend. Meil tuleks tundlikult ja dünaamiliselt ühineda sellega, mis on väljaspool ratsionaalset. “Oluline on aktiveerida oma kogemuslikku mõõdet,” ütles Saarinen. Kõige varmamalt kasutavad Esa teeneid Nokia juhid, kel on julgust astuda peavoolust kõrvale.
Vastupidiselt psühhoanalüüsile rõhutas Saarinen, et ta ei arva, et on väga kasulik end avada negatiivsest rääkimisele. Nii sätib rääkija end negatiivse sisenduse ohtu. Tekib negatiivne kordaja.
Me võime saada teatud lisaväärtust ka kordustega, aga uut lisaväärtust nii ei loo. Sageli mõtlevad inimesed, et käib vaimne sõda ja tuleb võidelda. Kuid võitlemine on vähem tulus kui õnne ja optimismi kasutamine. “Inimlik soojus võib olla väga võimas asi,” meenutas Saarinen 97-aastast proua Askolat, kes ei tänanud sünnipäeval Esat mitte kaunite pikavarreliste rooside eest, vaid tunnistas, et tahtis tollele öelda, et ta palub Esa eest, sest filosoofi sõnum on inimeste jaoks oluline.
“Tavaliselt juhib igapäevaelu meid, selmet meie juhiks iga-
päevaelu, kasutades õnne ja optimismi kui töövahendeid,” rääkis Saarinen. See ei ole pelk positiivne mõtlemine, vaid pigem tasakaalustatud isiklik muusika. Sisemine harmoonia. Negatiivsus on tasakaalutus.
Meie elu ja meie “mina” on iseenesest piiramatu, aga ometi piiratud mõttemallide ja suhtlusmudelitega, demonstreeris Saarinen pauerpointis. Elame teatud vooluses, korrates iseennast ja oma igapäevaelu rituaale, ütles ta. Elu on aga midagi enamat kui igapäevane voolus ja oravarattas jooksmine. Õnn teenib meie eesmärki, sest ta liigutab meie mõtlemist skaala kõrgemas suunas.
