Filmi produtsent Jutta Rabe, kes on Estonia teemal 14 tõsi-elufilmi teinud ja raamatuid kirjutanud, usub, et 15. või 16. dokumentaalfilm poleks enam midagi muutnud. Mängufilm aga sihib võimalikult laia publikut.

“Me nõuame uue ja sõltumatu uurimiskomisjoni ametissenimetamist, mis tõsiselt Estonia uppumise põhjused välja selgitaks. Ainult Rootsi valitsus ei ole sellest huvitatud, sest liiga paljude inimeste karjäär on mängus. Avalik surve peab kasvama ja mängufilm pakub selleks suurepärase võimaluse,“ kinnitas Rabe.

“Filmi eesmärk on aidata inimestel tõeni jõuda,“ lausus ka Helje Kaskel, Urmas Alenderi lesk ja hukkunute omakseid esindava organisatsiooni ELA esinaine. Ta toetab Rabe seni ametlikult tunnustamata versiooni laeva uppumisest plahvatuste tagajärjel. Ametliku versiooni järgi uppus reisiparvlaev Estonia 1994. aasta tormisel septembriööl visiirilukkude purunemise tõttu, mille põhjustas laine tugev löök.

Mulder ja Scully

Algselt taheti võtteid alustada 2001. aasta kevadel, aga Ameerika näitlejate liit kuulutas välja streigi ja seetõttu tekkisid raskused kindlustusega, sest peaosatäitjad tulid Ameerikast.

“Siis tuli 11. september ja alates sellest usume, et inimesed tahavad teada sündmuste poliitilisi tagamaid. Sellepärast tegi režissöör Reuben Leder ka stsenaariumi ümber,” selgitas Rabe. Ameeriklane Reuben Leder, kes on kirjutanud muuhulgas sarja “Baywatch” ja filmi “Star Trek” stsenaariumid, on varemgi Saksamaal töötanud.

Filmis uurivad õnnetuse telgitaguseid saksa ajakirjanik Julia Reuter ja rootsi advokaat Erik Westermark, kes otsivad telesarjast “X-files“ tuntud Mulderi ja Scullyna kadunud inimeste jälgi, kuni eriteenistused neid endid jahtima asuvad. Tegelaste prototüüpideks on Estonia katastroofi uurinud saksa ajakirjanik Jutta Rabe ja advokaat Henning Witte.

Stsenaariumi järgi vedas Estonia 28. septembril pardal endise Nõukogude Liidu kõrgtehnoloogilist relvastust, millest oli huvitatud Ameerika Ühendriikide valitsus. Mängust ei jää kõrvale värvikad tegelased nagu töötu KGB agent Gehrig, vana merekaru Jan ja Pentagoni ameeriklasest “maailmapäästja” Lou.

Alenderi postuumne etteaste

Filmi peaosades mängivad saksa näitleja Jürgen Prochnow ja inglise näitlejanna Greta Scacchi. Kuulsaim staar on ameeriklane Donald Sutherland, kes kehastab filmis Pentagoni kõrget ametnikku. Eestlastest teevad kaasa Rein Oja laevakapteni rollis ja Berliinis elav Urmas Alenderi lesk Helje Kaskel meditsiiniõe osas. “Näitlejad olid suurepärased,” tunnistasid mõlemad.

“Võtteplatsil valitses tõeline saksa kord. Kõik teadsid, millal ja mida nad tegema peavad,” ütles kohapeal tõlgi ja konsultandi tööd teinud Kaskel.

Filmitegijad väldivad võrdlust “Titanicuga”, väites, et tegu pole katastroofifilmi, vaid poliitilise thrilleriga. “See ei ole “Terminaator”,” muigas Eestis võitluskunste valdava näitlejana tuntud Oja. “Kuid muidugi leidub selles ka actionit.”

Oja viibis võtetel kokku küm-me päeva: “Nägin, kui professionaalselt Donald Sutherland oma tööd tegi ja see innustas mindki. Võttegrupp oli näitlejate suhtes väga tähelepanelik, mis pole Eestis tavaline – näiteks väänas Greta Scacchi oma jala välja ja võtted seiskusid pooleks päevaks. Sellest tingitud ajakadu läks muidugi ka teatud summa raha maksma.”

Umbes 94 miljoni krooni suuruse eelarvega filmi võtted toimusid Berliinis, Põhja-Saksamaa rannikul Harzis, Maltal ja Taanis.

Eesti kinopubliku üllatuseks on filmis emotsionaalne stseen Urmas Alenderiga tema laulu “Wasted Years” salvestusel, kus esinevad Urmase rootslasest sõber muusik Ricky Delin ning lauljaga väliselt sarnanev saksa muusik ja osaliselt filmile muusika kirjutanud Paul Wuthe.