Estonia teater veab oma staarileidmise võistlust

Estonia ei otsi superstaare, vaid tulevasi ooperilauljaid. Eile toimus teatrisaalis OPERAtsioon VOX-i lõpulaulmine.

„Pikad poisid teise ritta!” hõikab Neeme Kuningas ja kolmekümnepealine noortekobar hargneb laval kaheks reaks. „Lühikesed ka,” utsitab Kuningas ning konkursi patrooni Jassi Zahharovi kandev bariton hakkab loosisedelitega klaaspurgist lauljate järjekorda välja hõikama. „Ja žürii otsustab, kumma ettevalmistatud loo te laulate,” jagab Kuningas veel maid ja läheb saali auväärt žürii sekka istuma. Ega niisama uudistama tulnud helilooja Veljo Tormiski oma sümbolikaalukusega asja vist kergemaks tee.

Need kolmkümmend noort – pesamuna 15, vanimad 21 – pole siin edevusest. Neist igaühe kohta on öelnud muusikaõpetaja: „Temast võib asja saada. Muidugi mingu ja proovigu.” Säärase soovituseta kedagi mängu ei võetudki. Tegelikult oli neid siin algul sadakond, kõik lihtsalt ei jõudnud lõpusirgele. Mõne tunni pärast jääb neist järele kümmekond, kelle Estonia kuueks kuuks koolitada võtab. Ja mis saab edasi? „Loodame neile edasiõppimiseks stipendiume leida,” ütleb pressiesindaja Ülla Veerg. Jah, panused on suured, kedagi neist noortest enneaegu kuulsaks ei kirjutata. See siin on akadeemiline maailm oma korrastatuses, mitte kommertskorralagedus.

Aga tase? Kui esimene noormees vaikselt lavale astub, end sama vaikselt tutvustab ja klaverimängu saateks ö-häälikutega vürtsitatud Valgre vaevu kuuldavale toob, jääb vaimustumiseks vajalikust vaksade viisi vajaka.

Kolmandast solistist alates läheb aina paremaks. Järjest rohkem esitatakse klassikalisi palu, järjest selgemaks ja kõlavamaks lähevad hääled, lavalt kostab itaalia ja vene keelt. On hääli, mille esituses kuulaks popmuusikat, kuid ka daam-kohtus-hiirekesega võtmes muljet avaldavaid neide. Üha sagedamini kõlab saalist aplaus.

Vaid vähemus neist noortest tuleb Otsa- või Elleri-nimelisest muusikakoolist. See-eest pälvib üks Elleri-kooli kutt oma kahe väljapakutud aariaga eos žürii heakskiidumõmina ja täpsustab enne teise jupi ettelaulmist: „Esimest või teist salmi?” Žürii hõikab vastu: „Teist!” Ta laulabki.

Siis tuleb lavale õige naljavend. „Mul on kaks lugu, ühel pole klaverisaadet ja teise kirjutasin ise!” Muidugi saab ta võimaluse omaloomingut esitada. Kui žürii liige Aivar Mäe on aidanud superstaarihakatisel klaveri paika nihutada, hakkab too laulma. Ega sealt just ülemäära midagi ei kosta. „Aitab!” hõigatakse kohtunikepingilt. Noormees mängib edasi. „Aitäh!” kõlab uus hüüe, klaverimäng läheb valjemaks. Järgmine Koit Toome peatub alles kolmandal katsel.

Edasine kulgeb stabiilses joones. Eristuvad kahed hääled: need, mis kõlavad juba veidi ooperlikult, ja need, mis veel mitte. Eristuvad repertuaarivalikud: levimuusika poole pealt peamiselt Tõnis Mägi ja Raimond Valgre, kindlasti üht-teist muusikalide kullafondist, süvamuusikast peamiselt klassikalised laulud, midagi meiemaist, nagu Miina Härma või Mart Saare palad, ja siis need päris ooperiaariad-katkendid. Viimane laulja lõpetab viimase noodi. Ja siis lahkub žürii saalist…

KonkurssOPERAtsioon VOX ehk „Estonia otsib ooperistaare”

Edasisaajad: Brey Velberk, Edgar Tereping, Hanna Kivila, Helen Männik, Kadri Kuusk, Mariliis Einma, Rael Rent, Raiko Raalik, Rein Saar, Tambet Kikas

Žürii: Aivar Mäe, Neeme Kuningas, Jassi Zahharov, Mart Mikk, Jüri Alperten, Heli Veskus, Rene Soom, Triin Ella, Ellen Maiste, Tarmo Eespere, Jüri KruusKommentaar

Neeme Kuningas
žürii esimees

Estonia ajaloos ei ole ooperilauljate otsimist nii suurelt kunagi ette võetud. Üllatas, et kandidaate nii palju tuli, see näitab, et on huvi laulja elukutse vastu. Koolitusprogrammi osalema valitud on andekad noored, kuid pead ei tasu norgu lasta ka neil, kes täna edasi ei pääsenud – mõnega kohtume ehk paari aasta pärast. Nii mõnelgi aga soovitaks hoopis poplaulja elukutse peale mõelda, kõik eeldused on olemas.