OperetiÏanr, ja eriti Offenbachi operetid on tugeva poliitilise alltekstiga, mistõttu peaksid kaasa võnkuma tänapäevaga. Seetõttu kirjutas lavastaja Neeme Kuningas “Ilusale Helenale” ka ise päevakajalised proosatekstid.

Homerose “Iliasel” põhinev lugu jutustab manduvast Kreeka ühiskonnast, mille ainus väärtus on maailma kauneim naine Helena. Helena laseb end aga tuntud kaubandusjumalal Parisel korrumpeerunud preestrite abiga ära võrgutada. Sellest sünnib kuulus Trooja sõda.

Tänapäevased tekstid vihjavad moraalitusele Eesti ühiskonnas, Neeme Kuninga sõnul on kõige rohkem ainet pakkunud talle pangandus ja põllumajandus.

Lavapilt on värvi- ja õhurikas. Lauljad tänasid spetsiaalselt kunstnik Jaak Vausi lauljasõbraliku ja avara kujunduse eest. Dirigent Erki Pehk ja tantsuseadete autor Juhani Rytkölä rõhutasid, et prantsuse opereti ja Offenbachi muusika juures on kõige raskem edasi anda näilist lihtsust. Et see, mis peaks lavale jõudma kerge ja sädelevana, ei jääks kohmakaks ja raskepäraseks. Ryt-kölä sõnul on seda Eesti teatris lihtsam saavutada kui Soomes, soomlased oleks prantsuse opereti jaoks liiga raskepärased.

Ajakirjanikele esitatud operetikatketes eile tutvustasid Sparta kuningad end Rytkölä seatud kreeka rahvatantsu sirtaki-sammudega.

Kunstnik Jaak Vaus on oma viienda muusikateatri töö meeskonnaga väga rahul. “Selle lavastuse juures ei ole kindlat piiri lavastaja ja kunstnikutöö vahel. Kooskõla Neeme Kuningaga on kui ping-pongimäng – ideed haakuvad ja sünnivad koostöös,” sõnas Vaus.

Näitlejad rõhutasid, et opereti väljatoomiseks on tehtud vaat et enam tööd kui mõne ooperi jaoks. Proovisaalis sündinud teksti on nad ise töö käigus väga nautinud ja ootavad kannatamatusega, kuidas see publikule mõjub.