ETV ja Kanal2 hommikuprogrammid: millest me räägime siin?

 (125)
Terevisiooni saatejuhid Reimo Sildvee, Katrin Viirpalu, Liisu Lass ja Owe Petersell.
Terevisiooni saatejuhid Reimo Sildvee, Katrin Viirpalu, Liisu Lass ja Owe Petersell.Foto: Kairit Leibold

Augusti viimasel esmaspäeval alustasid ETV ja Kanal2 ühe vana ja ühe uue hommikuprogrammi näitamist.

Kahes tähtsas telekanalis alustasid „Terevisioon” ja „Hommik!”. Sai alguse eluterve konkurents unesegase kvoorumi reitingu võitmise nimel.

Vaevalt keegi mõlemat hommikuti otsast otsani vaadata viitsib, ehkki korduste tõttu oleks see täiesti võimalik. Ehkki õpetlikke võrdlusi leidub küll. Ühisosa oli esimesel nädalal päris suur: vägivaldsed noortekambad, Kaia Kanepi, Kelly Sildaru, Riia IKEA, ilmateade jne. Eriti suurepärane saak oli esimene. Kuivõrd kurjategijaid nüüd avalikult filmitakse ja eetris demonstreeritakse, võib rääkida uue epohhi algusest nii kuritegevuses kui ka meedias. Aga teemad ja uudised erinesid tunduvalt. Kui näiteks „Terevisioon” tutvustas liikluspatrulle, siis „Hommik!” ummikuid. Põnevad asjad muidugi mõlemad.

Hommikuprogramm on tegijate jaoks tänamatu formaat. Peab balansseerima kitsal piirialal meelelahutuse ja info vahel. Hommik on varastele tõusjatele tänuväärne omaette olemise aeg. (Jaagup Kreem, „Hommik!”, 30.08: „Hommiku aeg on minu aeg. Siis ma vastan meilidele ja maksan oma arveid.”) Seega: ülearu vaatajat ärritada ei tohi (muidu võib arve maksmata jääda). Ometi on hädapärast vaja, et inimene teleka mängima paneks ja reitingut tõstaks. Tempo ei tohi olla liiga kõrge, sest unine inimene ei suuda keskenduda ning võib ärevusest endale kuuma kohvi sülle ajada . Liiga aeglase tempo korral aga keerab kanali kinni.

Kanal2 „Hommik!” esimene otsesaade. Saadet juhivad Robert Rool, Piret Laos ja Jüri Butšakov. Foto: Madis Sinivee

Uni tuleb uuesti peale

„Hommik!” saab sellise köielkõnniga päris edukalt hakkama, seda lihtsa, kuid mõjuva võtte abil. Üks saatejuht, Robert Rool kehastab tarka („Sina kuula, sina kuula!”), teine, Jüri Butšakov, lolli („Keeran nunnumeetri täitsa põhja.”). Ja kuna nendevaheline vestlus on tihe, mõjub tark teatud määral ka lollina ning vastupidi. Kui stuudios on naine (Piret Laos), on rollid segasemad, kuid teatud kemplemine, s.t pinge, säilib.

„Terevisioon” kaldub info pärusmaale ning meelelahutus on siin rohkem maitseaineks. Millega seostub muidugi see häda, et saadet on igav vaadata ja uni tuleb uuesti peale. Pole ju võimalik rohkem kui kaks tundi kuigi originaalse vaatevinkliga infovoogu suunata. Vastupidi: näiteks Eesti ja Soome suhted on nii igav teema, et vist isegi Mart Helme ei oskaks sellesse elevust tuua, tähelepanekutesse, et suvi oli palav ja 1. septembril algab kool, samuti mitte. Saatejuhtide jutuajamine on puine ja triviaalne, üheski paaris pole aru saada, kumb on tark ja kumb loll või mis neil üldse vahet on. Juba fakt, et „Terevisiooni” juhib edukalt Owe Petersell, kelle loodus on ilma jätnud vähimastki vaimukuseraasust, on kõnekas. Samas vajab ka „Hommik!” mõtestatumat analüüsi. Näiteks säärane uudislõik (31.08): „ ...vägivaldsete noortega tegelemiseks pannakse kokku spetsialistidest töörühm. Reinsalu sõnas, et noorte arv, kes vajaksid abi, on Harjumaal umbes 300.” Tõsi muidugi, et vägivaldsed noored vajavad kvalifitseeritud abi, sest surnuks pole nad veel kedagi peksta suutnud. Aga kes ja kuidas peaks seda pakkuma, jäi saates arutamata.

„Hommik!” pakub põnevust mitte ainult rollimängudega, vaid ka teemade ülestõstmise ja käsitlemisega. Venemaa infosõda Eesti ja kogu Euroopa vastu sai saates (30.08) peensusteni lahti harutatud. „Väärtused on kadunud. Tsivilisatsioon piltlikult öeldes kukub kokku.” Täiesti õiged sõnad ju, ehkki jäid jälle piisava analüüsita. Suurepärane leid oli Tartus tehtud tänavaküsitlus naisega, kes arvas, et kui mets tohib mühiseda ja tuul puhuda, siis tohivad ka lapsed vabaõhuetendustel röökida. Kuna lollus on teatavasti lõputu, ootan selliseid täistabamusi ka edaspidi.

Loe veel

„Terevisiooni” tegijaid iseloomustab kitsarinnalisus. Kuigi saates pakutakse huvitavat materjali väga erinevatest valdkondadest, ei osata seda siduda. 31. augusti stuudiointervjuust sain teada, et eksisteerib selline organisatsioon nagu Euroopa hübriidohtude vastane oivakeskus. Uudistest sain teada, mida arvab Donald Trump: Euroopa Liit on sama hull nagu Hiina, ainult väiksem. Poleks ma seda arvustust kirjutama hakanud, poleks ma neid kaht fakti siduda saanud. Teine, veel masendavam näide: stuudios oli (30.08) Eesti idufirmade programmi ekspert. Selgus, et kõige edukamalt stardivad Eestis Venemaa ja Türgi idufirmad. Missuguse dissonantsi loob see faktiga, et mõlema riigi juhid Vladimir Putin ja Recep Erdoğan on sellessamas ETV-s kesksed vihkamiskampaania objektid? Ei osatud leida sidet isegi selle vahel, et pärast seda, kui hunt Eesti rahvusloomaks valiti, on hundid eriti aplalt koeri, lambaid ja muid koduloomi tapma asunud.

Saatejuhi kimbatus

Kuna lollus on teatavasti lõputu, ootan selliseid täistabamusi ka edaspidi.

Mõistan hästi Reimo Sildvee kimbatust: „Umbes tunnike on „Terevisiooni” veel alles. Millest me räägime siin?” Tõsi: ega Robert Rooli „Lobisesin niisama lihtsalt hoo pealt” targem ole. Lahe loba ongi mõlema saate selgroog. Paljud potentsiaalsed televaatajad lähevad teleri eest ametisse, kus mõnikord on tarvis mõtelda. Milleks neid ette ära piinata? Kärt Anvelti manitsuse („Hommik”, 31.08) „Iga lugu pead sa tegema nagu Bonnieri lugu” võivad kõik seitse saatejuhti-hommikupäkapikku rahus kõrvale heita.

Kuna „Hommik!” on 40–45 minutit lühem (ilma reklaamipausideta, mis on rutiinsete WC-, vannitoa- ja köögiprotseduuride täitmiseks hädavajalikud), on see ka tunduvalt tempokam. „Terevisiooni” suurim eelis „Hommiku” ees on uudiste sisukus. Ka targa ja kõneosava inimese stuudiosse kutsumine mõjub alati hästi, tõestas raadiotoimetaja Sander Naruski jutt nii pedagoogika kui ka popmuusika ajaloo teemadel (31.08). Kuigi Jaagup Kreem, Madis Milling ja Holger Roonemaa „Hommikus” (30.08) mõjusid sama targalt ja sõnaosavalt. Muuseas: miks jäeti täpsustamata, mis seob George Orwelli raamatut „Loomade farm” Kreemi samanimelise singliga, mis on pühendatud Eesti 100. sünnipäevale? Kas ta peab Eestit loomastunud inimeste farmiks?

Mõlemas programmis on küll sisseostetud multifilm, kuid puudub omamaine huumor. Olgu siis arhiivist või hetkeolukorra teemadel. Mäletan oma keskkoolipõlvest, et Vikerraadio hommikuprogrammis olid sel ajal (80-ndate alguses) naljaminutid. Umbes poole kaheksa ajal. Kuidagi ei raatsinud ilma nendeta kodust välja minna, mis sellest, et riskisin elektrirongist mahajäämisega. Mõlemal teleäratajal selline magnet puudub, vabalt võib suvalisel hetkel välisukse kinni lüüa.

Nii ETV kui Kanal2 hommikusaadetel on voorusi ja puudusi, ehkki atraktiivsuselt teeb teine esimesele pikalt ära. Ometi ei saa kumbki meie kolmanda hommikuprogrammi „Hommik Anuga” (ETV) vastu. Viimane on niivõrd metafüüsiline, et igasugused selgeltnägijate ja nõidade saated selle kõrval kahvatuvad. Lewis Carrolli raamatus „Alice Imedemaal” leidub tegelane Irvik Kiisu, kellest kõigepealt ilmub nähtavale naeratus ja alles pärast seda kiisu ise. Anu Välbast ilmub samuti kõigepealt ekraanile naeratus, teda ennast aga ei järgnegi.

Voorand - Paneme aja seisma kuni 22.11
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare