Reikop alustab pidulikult, ent karmilt. Tõesti – kui võidaks Kreeka? Aserid alustavad. Kõlab reibas diskopala, kust ei puudu Modern Talkingu (teadsite, et „Cherry Cherry Lady” on tegelikult vene rahvalaul?) momendid ja mis läheb sujuvalt üle etnokitšiks. Appi, akrobaadid akrobaatideks, kuid see duett on küll saatanast!

Oot, kas need kätega vana­kreeka skulptuurid ongi õhtujuhid? Ja võistleb kakskümmend kuus lugu? Käsi kobab raadionuppu, ent taltub. Polegi kõige puisem, korralikult läbiharjutatud kokkurääkimine, kuhu peab pidevalt sekkuma Reikop, kes Lembitu Kuuse kolleegina on muidugi enne tööd ainult faktihelbepudrust toitunud. Pakub meilegi.

Peale läheb mees mustas – Engelbert Humperdinck. Miskipärast on tema laulus midagi iidset. No nii, kas ungarlaste ansambli üle tehti eile Nevesise plaadiesitlusel lava taga nalja? Ma pole ju poolfinaale vaadanud, laule poole kõrvagagi kuulnud. Ei, vist mitte. Selles tuimas elektropopis pole isegi midagi masendavat – nii mitte­midagiütlev.

Albaania. Ennäe, Kleopatra ei lasknudki end siul surnuks susata, vaid emigreerus Albaaniasse ja alustas igavest uut elu džässilauljatarina. Ja nüüd huilgab nagu sireen, mille peale mu kõrvad hakkavad vaiku tootma. Reikop juhatab sisse Leedu. Meenub, et Balti MTV ajal küsiti: keda see Leedu popp huvitab? Nojah, siin me nüüd istume ja vaatame. Pala teine pool on disko/funk, mis idee järgi võiks olla isegi hea, kuid miskipärast pole seda üheski taktis. Farsitaktis.

Ja nüüd tuleb Venemaa. Mäletan, et sõber Moskvast oli šokis, et mis õudus nüüd Eurovisionile saadeti. Buranovo ülevõllimemmedest hetkega vaimustunud mina saatsin talle vastu Kihnu Virve esinemise lingi. Praeguseks on sõber Moskvast memmedega leppinud. Reikop teatab uhkusega, et on selle raudhammastega memmega kohtunud, kel elurõõmu oli pritsinud silmist ja suust. Huvitav, kas memmed pidutsevad järelpeol Padari laua alla?

Mis Alo-TV pealt tuleb?

Iirimaa. Ei tea, mis Alo-TV pealt tuleb? Toe Tag ja „Legendaarne”. Võtan Revo Jõgisalu ja täna lahkunud Vello Orumetsa mälestuseks lonksu teed. Legendid mõlemad. Järgmisena hakkab mängima tundmatu bluusibändi kontserdisalvestis. Tagasi Eurovisionile.

Küpros võinuks kohe „Bailando” saata, olnuks ausam. Prantsusmaa. Lähen kööki, Itaalia pasunad kutsuvad tagasi. Ekraanil on Amy Winehouse, kes laulab nagu Imelda May.

Ja nüüd kuulama! Laval on Ott Lepland. Milleks talle väike Ott ja Marvi, tal on ju need kulmud? Kaamera näitab suurt plaani. Ja korraga pistab Oti kurgus kisama Ivo Linna. Ja tema käed lähevad laiali nagu Tõnis Mäel. Ning ilme – privet, Jaša! Muhelev Vello sügab pilves nimbust. Ent mida teeb tippatleet paraolümpial, kui ta juhtumisi patroon pole? Tema võit oleks ebaaus. Aga Ott Venemaa vahet mantlipärijana tööle panna, see oleks juba teine tera. Väike duett Anne Veskiga?

Rumeenia. Mingi etnodisko. Lähen teen tiiru õues. Kui tuppa tulen, taidleb Kreeka. Miks me seda vaatame? Sest muud pole laupäeva õhtul teha, kuigi muusikaliselt ei paku see muud kui kulunud klišeede kaardipaki lõputut segamist? Või ikkagi puhtalt punktijagamise pärast, naabrist parem olemise hasardist?

Dokfilm Artur Rinnest

Türgi. See on õite karm andmine. Eriti laev. Kapten Sinbad sadamakõrtsis. ETV2 näitab samal ajal dokfilmi Artur Rinnest. Mängitakse tema ammust esimest salvestist raadiomajas ja Rinne laulab veatult kaasa. Hiljem lavastab Rinne endale üllatuse korras stuudiomuusikavideo. Ka tal on ka isikupärane – kuid mitte samasugune! – kulmujoon nagu Otil!

Makedoonia. Alo-TV pealt tuleb Vennaskonda ja veel Vennaskonda. Lõpuks ka Rosta Aknaid Tartu levimuusikapäevadel.

Vahepeal hakati ETV-s punkte jagama. Popurrii ajal veendun, et ma ei jäänud millestki ilma. Muusikakanal Mezzo näitab Wagneri „Nürnbergi meisterlauljaid”. VH1 peal laulavad Mick Jagger ja Lenny Kravitz. Eurovisionil möllab trummi-, tantsu- ja tulesõu, Alo-TV peal Evestus.

Tagasi ETV peal. Viplalast kuuleb ainult võltsnaeratusi, Reikopki on kriitiline. Naudin VH1 pealt Gloria Gaynorit. Alo-TV peal lammutab Graps lauldes trumme.

Reikop tõsineb iga punktiandmisvooruga, aga püüab säilitada analüütilist optimismi. Rootsi saab järjest rohkem punkte. Tänu Swedbanki-sugustele maksame kaudselt siis järgmise Eurovisioni kinni. Hästi elame.

Punktiandmine läheb tasahilju järjest lõbusamaks, imelikud jäävad järjest seljataha, Reikop kütab kommentaaridega kirgi. Klikime!

Reikop jätkab võitja selgumisel teravalt. Rootslased saavad ridade vahelt tuld ja tõrva. Alo-TV pealt tuleb Hovery Covery, seejärel Henry Laks ja Seitsmes Meel. See on äss – Viktor Tsoi ja Bono korraga. Ma olen kogu aeg arvanud, et levimuusika suured arhetüübid on meil kõik olemas, paljud paraku nii-öelda niši- ja alternatiivmuusikutena. Eurovision hakkab juba ununema. Järgmine aasta jälle.



ESIKUUIK

Viiendat korda võitis Eurovisioni Rootsi

1. Rootsi 372 punkti

2. Venemaa 259 punkti

3. Serbia 214 punkti

4. Aserbaidžaan 150 punkti

5. Albaania 146 punkti

6. Eesti 120 punkti



KOMMENTAARID

Eluks ajaks jääb meelde!

Ott Lepland
eurolaulja

See oli kogemus, mis jääb eluks ajaks meelde, ja mul on hea meel, et sain Eestit esindada Bakuus. Suur tänu toetamise eest! Aitäh, et andsite sellise suurepärase võimaluse! Väike tähistamine tuleb ilma suitsuta, kuid väike naps on asjakohane ja kulub ära. Kõik, kes tahavad mulle vastu tulla, siis ootan teid [täna] lennujaamas kell 11.35! Delfi

Igav Eurovision

Mart Juur
humorist

Vaatan tagasi aastatele, mil me oleme Eurovisioni niimoodi vaadanud, ja pean tõdema, et nii igavat võistlust pole varem olnud. Iga aasta oleme lõpus öelnud, et oli, mis ta oli, aga see aasta ei saanud isegi nalja! ERR

Brittide suurim sõber on Eesti

Mark Lawson
The Guardiani kolumnist

David Cameron võiks Engelberti vastuvõtust järeldada, et Suur­britannial on Eurovisioni poolt eriti laialt defineeritud Euroopas neli sõpra: Eesti (5 punkti), Iirimaa (4), Läti (2) ja Belgia (1). Välisminister võiks varsti sõita Tallinna seda uut geopoliitilist liitu kindlustama.


Üleorkestreeritud „Kuula”

Hans Hoff
Süddeutsche Zeitungi reporter

Eestlaste esinemine toob esile probleemi, millega ka Roman Lobil (Saksamaa esindaja – toim) tuleb rinda pista. Laulu tagasihoidlikumas versioonis leiab tõepoolest nüansse, mis suudavad äratada emotsioone. Üleorkestreeritud esituses läheb igasugune võlu helidekaosesse kaduma. Nii ei tule Ott Leplandi „Kuulast” midagi.

Paremat olnuks vale loota

Mart Normet
ETV meelelahutussaadete peatoimetaja

Loomulikult oleme kuuenda kohaga äärmiselt rahul, sest kõrgemat ja paremat oleks olnud vale loota nii võimsas finaalis. Meile tõesõna tundus, et juba esikümnesse tulla oleks olnud väga suur võit, sest kas või kõik need laulud, mis tulid esmakordselt esitusele finaalis, n-ö suurte riikide omad – Prantsusmaa, Itaalia –, olid väga tugevad. ERR