Fenomen Morrissey täna Tallinnas
„See oli 1983 või 1984 Tartus Püssirohukeldri ees platsil. Keegi melomaan, ma ei mäleta nime, lasi Walkmanist Duran Duranit. 45-minutilise poolega kasseti lõppu oli keegi salvestanud Smithsi loo „Hand In Glove”,” meenutab Saaremets esmakohtumist Morrissey isikuga.
Ajal, mil hea maitsega melomaani kõrvu paitasid näiteks The Stranglers, The Clash, Public Image Limited ja David Bowie ning kohalikus muusikataevas tegid ilma kõik mullused, tänavused ja tulevased nostalgia-suvetuuritajad, mõjusid Morrissey ja The Smiths välguna selgest taevast.
„Mul oli tunne, et esimest korda tegi häält omainimene, kellega tahad samastuda. See oli nagu armastus esimesest silmapilgust. Tundsin, et see on minu mees,” tõuseb Saaremetsas nostalgiatsunami. The Smithsi puhul peab Saaremets lisaks Morrissey isikupärasele tämbrile äärmiselt oluliseks ka kitarrist Johnny Marri mängustiili, mis vähemalt omal ajal pea kõigile kohalikele kitarristidele üle jõu ja mõistuse käis.
Kuid bändi ei suutnud lõpuni läbi kaksata mitte ainult noored muusikasõbrad. Saaremets: „Vanasti oli raadios ka üks „Muusikanõukogu” moodi saade, kus keegi päris popp eesti laulja (ma ei mäleta nime) külas oli. Lasti Smithsi, mis oli välismaal päris popp. Proua ei saanud millestki aru – magusa häälega mees laulda ei oska.”
Luuletaja Andres Aule meenutab, et 1990-ndate hakul, kui tema tollaste alternatiivmuusika ringkondadega lävima hakkas, peeti The Smithsi mõnes indie-muusika sõprade seltskonnas oma žanri võrdkujuks või etaloniks. „Võlus The Smithsi helikeele haruldane leebus, millist ma polnud varem eriti kuulnud, ja mingi kurvalt romantiline alatoon. Asi võis muidugi olla ka selles, et olin tollal keskkoolis, ja selles vanuses leiab romantilisi meeleolusid otsimatagi,” meenutab ta.
„1994. aasta paiku, kui kuulasime koos Allan Vainolaga palju The Smithsi – nüüd juba rohkem sisulist, mitte ainult vormilist eeskuju –, hakkasid lisaks võluma teksti paigutus loosse, sõnumite raputav ootamatus ja nende muusikaline serveerimine. Selle viimase poolest on Morrissey sooloasjad mind vähem haarata suutnud, tunduvad kohati igavamad, kuigi ka seal on pärleid.”
Valgustav muusika
Raul Saaremets pole tagantjärele kindel, kas kassettidel levinud The Smiths noorte muusikasõprade hulgas suuri laineid lõi: „Ma pole kindel, kas oli plahvatus. Aga üks oli selge, et ta oli… oli selline, et kui olid valgustatud, siis olid valgustatud. Ta polnud universaalne nagu Duran Duran, mis kõigile meeldis.” Aule meenutab, et The Smithsi mõjusid on Eesti indie-muusikas kuulda olnud küll: „Radikaalsematest näidetest meenub The Choice.”
Kuid The Smithsi ja Morrissey matkimine polnud (ega ole tänaseni) mütsiga löömine. „Smiths polnud päris tavaline indie-bänd. Marr mängis nii, et mingid junnid ei osanud kaasa mängida. Ja paar Eesti tüüpi kes püüdsid Morrisseyd järgi teha, olid haledad. Sonic Youth ning Jesus and Mary Chain, jah – lase aga kidra vilesse! Smithsiga asi nii lihtsalt ei käinud. Nad olid nii tohutult musikaalsed,” arvustab Saaremets omaaegseid fännibände ka tagantjärele kriitiliselt.
Kuid veelgi kriitilisem Morrissey jäljendajate suhtes oli keegi anonüümne fänn, kes pärast Morrissey soololoo „Everyday Is Like A Sunday” töötlemist Mr. Lawrence’i poolt kleepis Tallinna linna täis plakateid „Peatage barbaarsus!”.
Otsides põhjusi, miks Morrissey (nagu ka The Smiths) praeguseni Eestis ja mujalgi maailmas kultusstaatust naudivad, pakub Aule: „Morrissey on karismaatiline isiksus. See kultus, mida ta wild’ilt edeva inimesena ilmselt ka ise on meeleldi tagant aidanud, algas ikkagi The Smithsist, kes on 20. sajandi suurimaid bände. Kuna Morrissey üliandekad laulutekstid ja vokaalimeloodiad olid seal tooniandvad ning pakkusid maailmale midagi väga erilist, on masside jätkuv austus täiesti loomulik. See on vist meisse kodeeritud, et rääkijal on suur potentsiaal tähelepanu köita.”
Kes ta on?
Morrissey, fännidele Mozz
Kodanikunimi:
Steven Patrick Morrissey
Sündinud: 22. mail 1959
•• Oli nooruses tegev punkbändides The Nosebleed ja Slaughter & The Dogs.
•• 1982. aastal pani koos kitarrist Johnny Marriga kokku ansambli The Smiths.
•• The Smiths lagunes pärast tormilist ja kiiret karjääri ning nelja stuudioplaati 1987. aastal.
•• Morrissey esimene sooloplaat „Viva Hate” ilmus 1988. aastal, kuus kuud pärast The Smithsi lagunemist. Sooloplaate on ilmunud üheksa, seni viimane „Years Of Refusal” tänavu.
•• Eelviimane sooloplaat „You Are The Quarray” (2004) pakkus Eestis omajagu kõneainet, kuna USA-kriitilises laulus „America Is Not The World” olid sõnad: „America, it brought you the hamburger. Well America you know where, you can shove your hamburger. And don’t you wonder, why in Estonia they say, Hey you, you big fat pig, you fat pig, you fat pig.”
•• Morrissey on alates 11. eluaastast taimetoitlane ning praegu ka PETA toetaja.
•• Morrissey on süüdistanud Madonnat, George Michaelit ja Elton Johni, et nende tekstid on mõttetud ning nad tahavad olla pigem kuulsused kui muusikud.
•• Morrissey esineb täna õhtul Tallinnas Rock Cafés. Kontsert on välja müüdud.
