Festival “Klaaspärlimäng” pakub põnevate kiiksudega süvamuusikat



1995. aastal Pärnus kammermuusikaga alustanud sari veeretab tänavu pärleid Tartus.

Süvemat muusikat uues valguses näitavat festivali veab Peeter Vähi, kes on tuntud ka festivali “Orient” mootorina. Vähi sõnul oli asukohavahetusel mitmeid põhjuseid, alates Pärnu niigi suvisest festivalirohkusest, linnavalitsuse vähesest toetusest ning lõpetades sellega, et nn Tartu vaim näib festivali otsiva hingega paremini klappivat. Olgu kuidas tahes, vähemalt tartlastel on muutuse üle kindlasti hea meel.

Pärlid lükati veerema eile, laetuna indiaanikeelsest renessanss- ja barokkmuusikast. Täna kell 20 saab renessansiajastu muusikat kuulda Jaani kirikus, kus itaalia vanamuusikaansambel Laus Concentus esitab originaalpillidel tuntumate itaalia heliloojate loomingu kõrval ka Leonardo da Vinci heliteoseid!

Meenub, et ühel varasemal aastal on festivalil ette kantud filosoofi Friedrich Nietzsche muusikat kõrvutuses tolle sõbra ja vihavaenlase Richard Wagneri loominguga. See andnud siis ka enam alust rääkida “Klaaspärlimängust” kui “filosoofilisest institutsioonist muusikas”. Varasemate kurioosumite hulka on kuulunud ka riigimehe Benjamin Franklini loodud muusika, klaverimuusika vasakule käele, eksootilised instrumendid nagu klaasharmoonika ning Beethoveni X sümfoonia.

Kuid ka “nihkeaspekti” sulgudesse pannes on kuulajateni jõudnud paljud oma ala tipud, nagu Gidon Kremer, Euroopa Liidu kammerorkester jpt. Kummatigi rõhutab Vähi, et äärealade muusikanähtusi on programmis alati püütud sisuliselt põhjendada.

Saksofon: Paulssonist Kilgini

Jättes nüüd hüüumärgid ridade vahele: homme kell 19.17 esineb Tartu raudteejaamas rootsi sopransaksofonivirtuoos Anders Paulsson. Tavapärasel dÏässinstrumendil mängitakse aga hoopiski Mozarti, Bachi, Debussy jt teoseid. Saksofonil astub asjaarmastajana üles ka Ulli A Ruetzel, kes teinud koostööd bändidega Nazareth, Genesis ja Status Quo. Ühes temaga esineb Hubl Greiner elektroonilistel löökpillidel ning koos võlutakse välja eksootilisest fotoinstallatsioonist inspireeritud improvisatsioone. Selsamal üritusel puhub saksofoni peamiselt ärimaailmas figu-reerinud mees Rein Kilk, saatjaks Olav Ehala. Amatöörlus kõrvu professionaalsusega.

Siin tuleb meelde, et ühel varasemal festivalil astus Estonias üles tunnustatud amatöördirigent Gilbert Kaplan, kelle repertuaaris vaid üks, G. Mahleri II sümfoonia.

Veel pakub festival pühapäeval Türgi sultanite loodud muusikat türgi päritolu dirigendi Emre Araci juhatusel. Edinburghi ülikooli haridusega Araci on ka helilooja ja muusikaajaloolane ning uurinud euroopa muusika (Donizetti, Rossini, Guatelli) retseptsiooni Türgi õukondades. Tartus dirigeerib ta Läti ja Leedu muusikutest koosnevat festivali kammerorkestrit.

Edasi läheb juba mõnevõrra traditsioonilisemalt. Barokiajastu ulatuslikemat klahvpilliteost, J. S. Bachi “Goldbergi variatsioone” esitab klaveril konkurssideäss Irina Zahharenkova. Eesti klarnetist Selvadore Rähni, jaapani pianist Michie Koyama ning leedu t‰ellist David Geringas kannavad ette Brahmsi ja Beethovenit. Siis aga – jällegi – Carl Orffi “Carmina Burana” kantaadi ettekanne, kõrvutatud “Beuerni laulude” keskaegsete originaalidega, mida mängib plaadilt ette ja kommenteerib Peeter Volkonski!

Sõnaga – palju põnevat ja palju head muusikat. Händeli “Veemuusikast”, Urmas Sisaski “Pro Patriast” ning õhtusest “Klaaspärlimängu klubist” võib lugeda festivali kodulehelt.

“Klaaspärlimäng” internetis

www.erpmusic.com/p_Klaasparlimang2008.htm

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare