Filminduse toiduahel
Ühelt poolt võideldakse näitamisõiguse eest, teisalt selle eest, et keegi sinu toodangut näitaks ja kajastaks, ning kulisside taga käib teineteise üle pakkumine. Samal ajal on „tooteid” märksa rohkem kui nõudlust ja kõikidele filmidele ei leidugi kohta, vähemalt traditsioonilise kino mõttes.
Kuigi leviõigused kehtivad aastaid ja seanssidele piirmäära ei ole, jooksevad filmid kinos ikka üksnes nii kaua, kuniks neil jagub vaatajaid. Tulude jagunemine ei too kellelegi suuri rikkusi, eriti Eestis. Laias laastus jagunevad kinopileti müügist saadud tulud kino ja levitaja vahel, kuid mõlemal on ka turundus ja muud kulud. Esiti jaguneb tulu kino ja levitaja vahel pooleks, ent mida kauem film kinos jookseb, seda suuremaks muutub kino saadav protsent. Filme tehakse ka kaastootmises ja vahendajana võib tegutseda müügiagent ning osa staaride, režissööride ja stsenaristide leping võib ka piletituluga seotud olla. Nii et selles toiduahelas on palju sööjaid.
