Firmade jõulupeod kolivad klubidesse
Firma jõulupeol elatakse välja kõik aastalõpustress, tantsitakse hullumiseni ning napsutatakse nagu oleks kuri kannul. Seda ikka selle nimel, et harras jõulurahu koduses keskkonnas võiks pärast seda muudkui kesta ja kesta.
Möödunud laupäeval avas firmapidude hooaja vastavatud klubis Decolté oma jõulupeoga Hansapank, mida peetakse eesti firmakultuuri lipulaevaks. Panga üleriikliku peo tõmbenumbriks kutsuti lätlaste menuansambel Brainstorm.
“Esmakordselt korraldasime jõulupeo firma töötajatele koos elukaaslastega,” seletab Hansapanga sisekommunikatsiooni juht Tiiu Allikmäe. Hansapanga siseselt korraldati küsitlus, kus pool küsitletuist arvas, et võiks pidu pidada koos kaaslasega.
Kuna Hansapanga töötajate keskmine vanus on 29 aastat ja senini paljudel veel elukaaslasi ega peresid polnud, siis alles sel aastal on kaaslasega pidude probleem päevakorda tõusnud. “Ega me seda jõulupeoks nimeta, sest mingit harrast küünlavalgusõhtut see endast küll ei kujuta,” ütleb Allikmäe. “Me nimetame seda klubiõhtut aastalõpupeoks.”
Peo alguses andis pank arvutiküsitluse teel kümnes kategoorias valitud aasta tegijale üle kingitused (näit Aasta Tegusaim, Aasta Juht, Aasta Üllataja jne). 20.detsembril on ees veel juhatuse vastuvõtt, kus antakse üle 40 hansamärki.
Panga kasvamisega seoses läheb sobiva suurusega ruumide leidmine pidutsemiseks järjest raskemaks. Hansapanga kaks eelmist pidu olid stiilipeod – eelmisel aastal mindi hulgakesi jäähalli uisutama ning ülemöödunud aastal, pärast Hansa- ja Hoiupanga ühinemist korraldati stiilipidu Estonia teatris. Stiiliks valiti 1929.aasta majanduskrahh.
“Firmapidude mõte on väga lihtne: inimesi ühendada, vaadata aastale tagasi, lõõgastuda. Pärast firmapidu on kokkuhoiutunne ja koostöövalmidus suurem kui enne,” sõnab Allikmäe.
Esmakordselt otsustas suure, asutuse kõiki töötajaid ühendava peo korraldada ka Tallinna linnavalitsus, kes otsustas vennastuda klubis Hollywood. “Seni on kõik allasutused: kantselei ja linnaametid eraldi pidutsenud. Nüüd, mil rivis on alles veel ainult parimatest parimad, tuleb luua head õhkkonda ja kollektiivi liita püüda,” lausub linnavalitsuse avalike suhete direktor Kaido Padar.
Tema sõnul on seni huvi peo vastu suur olnud. “Maksumaksja raha eest see pidu ei ole, iga piduline saab ühe dringi ja suupiste,” ütleb Padar. Elukaaslaste peole kutsumine keelatud pole, kuid pidu on mõeldud ennekõike linnavalitsuse töötajatele.
Ööklubi kasuks otsustas ka TV3 kollektiiv, kes kutsus kõikide oma saadete meeskonnad pidutsema klubisse Spirit. Ühispank panga avalike suhete juhi Eero Rauna sõnul suurt ühispidu ei korralda. “Kõik allüksused pidutsevad ette antud eelarve piires omal käel, olgu see siis saun, pubi või klubi,” ütleb Raun. “Viimane ühispidu oli meil kaks aastat tagasi.”
Elukaaslaste kutsumine firma jõulupeole sõltub Rauna sõnul iga allüksuse tavadest – mõnel pool räägitakse ka töövälisel ajal ainult tööjuttu ja see oleks firmavälisele inimesele igav. “Jõulutraditsiooniks on saanud, et panga juht pakub enne jõule viimasel tööpäeval glögi ja peab kõne,” ütleb Raun.
Üks on kindel – korralik pidu on nagu äikesetorm, pärast mida taevas kollektiivi kohal on särav ning pilvitu. Esimesel töönädalal on ka kohvinurgas toimuvate vestluste teema varnast võtta.
