Fish and chips randus Eestimaal
Kuigi otseselt eestlastele see koht võib-olla mõeldud ei olegi – menüü on ainult inglise keeles ning kuuldavasti istub Väike-Karja ja Müürivahe tänavanurgal õhtuti väga rahvusvaheline seltskond.
Päeval aga mängib makk väga üksikutele klientidele The Smithsi lugusid ning muidu vägagi mõistlike hindadega toitude valmimine võtab sama kaua kui uhkes à la carte restoranis.
Iseenesest on Briti köök isegi omamoodi värskendav, eriti kui valik on laiem kui pealinna iga popima tänava nurgal asuvas Iiri pubis.
Traditsiooniline fish and chips (70), ehk tainas küpsetatud kala kartulilootsikutega on siin veel Abbot Ale’i õllest läbi käinud ning jõuab sööjani fooliumi või ajalehe asemel ikka taldrikul (ja võib-olla inglasest omaniku enda käte läbi, kui veab).
Kui cottage pie (70) ehk suuresti hakklihast, kartulist ja juustust valmistatud potiroog nõudis maitseelamuseks juurde ketšupit, siis majasupiks olev õllesupp (35) oli nii soolane, et tervet kausitäit intrigeerivat leent ei suudaks üksi küll ära süüa.
Raske öelda, kas Caesari salat (70) ühte keskmisse Briti kööki kuulub, kuid selle olemasolu menüüs on alati meeldiv. Kunagi olevat Caesari salatil ilutsenud praeguse kanafilee asemel kergelt keedetud munakollased, millest ilmselt on ka Drinki kokkadel tulnud idee asetada salatilehtedele kooreta keedetud mune. Üldfilosoofia selle salati juures tundus aga olevat väga terviklik – mida vähem lahti lõigatud, seda parem.
Kartulid ajavad tülli
Enamiku toitude kõrvale käivate veggies’e ehk chip’ide ehk kartulilootsikute juures läheb arvamus kaheks: osale tunduvad need meeldivad ja värsked, teised aga imestavad üllatavalt tumepruuni pealiskihi ning liigsoolase maitse üle.
Kuigi me kõik oleme südames väiksed patrioodid, oli eriti erutav avastada, et menüüs ei paistagi A. Le Coqi või Rocki, kuigi õllenimekiri oli pikem kui toidumenüü (eestimaistest on näiteks Puls ja Viru õlu). Drinki suur plaan on kokku koguda võimalikult palju õllesid (kuni 700) ning vaadikraani otsa iga nädal uusi huvitavaid õllevaate keerata.
Vägagi tervitatav plaan. Juba praegu on seal saada näiteks pea kümme nimetust siidrit (ei, need ei ole Fizz Blueberry, Kiss Strawberry ja Yellow Plum). Nii mitu sorti Westonsi vabriku siidreid tõotab igal juhul lõbusat õhtut.
Drinki õhkkond sobib õllefilosoofiaga kokku: õlleklaasialused laes ja seintel, puidust mööbli kohal, leti taga ilutsevad reas vaadikraanid. Õllesnoobid saavad püksirihma lõdvaks lasta ja olla lihtsalt nemad ise – on juba selline mõnus koht.
