Folklorist Martin Puhvel viimaks ka eesti keeles


Väliseesti rahvaluuleteadlast paeluvad maagia, kangelasluule ja muinaspõhjala keeled.

Martin Puhvel on Kanada rahvaluuleteadlasena avaldanud mitu raamatut ja ohtralt erialaseid artikleid. Erinevalt vanemast vennast Jaanist, kelle sulest on ilmunud ka siinmail võrdleva mütoloogia alaseid teoseid, pole Martin Puhveli teoseid varem Eestis avaldatud. Et selline olukord ei jätkuks, tõi Ilmamaa raamatuga „Põlistelt põldudelt” valiku Puh­veli artikleid ka kodumaale.

Artiklid on peamiselt tõlgitud ajakirjast Folklore ning Puhveli raamatutest. Paar ajakirjades Mana ja Tulimuld ilmunud teksti on kirjutatud esialgu eesti keeles. Suurema osa elust inglise keele juurte ja põhjala rahvaluule uurimisele pühendanud Puhveli rahvus annab talle kui folkloristile angloameeriklastest spetsialistide ees teatava eelise. Seda kasutab ta ka ära, lahates artiklikogus lisaks „Beowulfile” ning islandi saagadele ka Läänemere maade folkloori, sealhulgas munast sün­diva maailma lugu ning legendi trollist, kes muu hulgas aitas ka Oleviste kirikut ehitada.

Puhveli üks meelisteemasid on ristteed ja nende vastuoluline tähendus rahvatarkuses. Ühest küljest võis seal sooritada healoomulisi maagiarituaale ja tervendada haigeid, teisalt aga kardeti, et ristteede juures tegutsevad tumedad jõud. Maagiliste uskumuste visadust iseloomustab tõik, et veel 19. sajandi alguses võidi Suurbritannias enesetapjate keha teibasse ajada ning seejärel ristteele matta.

Beowulfist Shakespeare’ini

Kolmandiku teosest pühendab Puhvel anglosaksi eeposele „Beowulf”, kus võib näha varakeskaegse kristluse ja muistse paganluse veidrat sünteesi. Ootamatult positiivse tegelasena kerkib esile tavaliselt pahaendeliseks peetav ronk, kes võidukale kangelasele koidulaulu siristab. Lisatud muinasinglise keele katkendid koos eestikeelse tõlkega aitavad illustreerida, kuidas üks keel võib aastatuhande jooksul muutuda.

Raamatu lõpuosas vaatleb autor pisut moodsamaid tekste „Sir Gawaini ja Rohelise rüütli legendist” ning Geoffrey Chauceri „Canterbury lugudest” renessansiaegsete näitekirjanike William Shakespeare’i ja Christopher Marlowe’ni välja. Marlowe’d näeb autor traagilise ja lõhestatud karakterina, kellel on palju ühist omaenda doktor Faustuse tegelaskujuga. Raamatu lõpetab Puhveli tõlge Alfred Tennysoni luuletusest „Ulysseses”. Mitmekesine ja sisukas teos, mida ei peaks pelgama ka vähese ettevalmistusega huviline.

Põlistelt põldudelt

Martin Puhvel

Ilmamaa 2009

357 lk

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare