Raha pole pelgalt makse- ja arveldusvahend, vaid ka sümbol, mis kõneleb riigi suveräänsusest või selle puudumisest, poliitilistest ja ühiskondlikest oludest, rahvast ja enesekuvandist. Riigi keskpanga ja kunstnike koostöös sündiv rahakunst jõuab igaühe taskusse. Koos rahaga on sinna jõudnud ka osa eesti kunstiklassikast.

Näitusel „Rahakunst“ on Eesti kunstnike kujundatud rahatähtede kõrval eksponeeritud rahale jõudnud Eesti kunstipärlid – Johann Köleri „Ketraja“ ning August Weizenbergi „Koit ja Hämarik“, Kristjan Raua „Kalevipoeg põrguväravas“ ja Eduard Wiiralti „Viljandi maastik“. Samuti saab näha Siim-Tanel Annuse autoritehnikas maale ja Eva Seppingu värsket videokunstiteost „Mündike tasa, tasa …“.

Eesti raha ajaloost on palju kirjutatud, Eestis käibinud rahadest on korraldatud mitu ajutist ja püsinäitust, kuid näitus, kus saja aasta teljel põimitaks kokku raha, rahakujundus ja kunst, toimub esimest korda. Näitus ja sellega kaasnev kataloog pakub uue vaate Eesti, maa ja rahva ajaloole.

Lisaks Eesti Kunstimuuseumile on näitusel kunstiteoseid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist, Tallinna linna ja erakogudest. Eesti Panga Muuseumi kogust on näitusele jõudnud ajaloolised paberrahad ja mündid.

Näitus on osa Eesti Pank 100 programmist.

Näitus on avatud kuni 10.03.2019

Näituse kuraatorid on Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum) ja Triin Siiner (Tallinna Linnamuuseum). Näituse ja raamatu kujundaja on Angelika Schneider.