Kõigi lugude keskmes on inimfiguurid ja iga autor vaatleb inimkäitumist talle omase teravmeelse eripärase vormi abil, mida oskab hästi kontrolli all hoida - vorm ei pääse kusagil eriti vohama ega iseendaga sisutühjalt mängima. Igavlev kunstikiibitseja võib viimast küll tudengifilmidelt alati oodata, kuid nendes magistritöödes on pilt, heli ja mõte valdavalt meisterlikus tasakaalus.

Filme saatvad akadeemilised uurimused heidavad valgust nii filmidele kui animale laiemalt. Ülitäpsete sisemiste püantidega pikitud kiiretempolise „Pura Vida“ autori Nataliya Metlukhi teema on „Inetuse esteetika kaasaegses animatsioonis“. Filmis „Kõlab hästi“ elegantset digitehnikat demonstreeriv Sander Joon aga on intervjueerinud uurimuse „Animatsioonikunstnike kohanemine digitehnoloogiaga“ tarbeks Eesti animapraktikuid, kellel on analoogilt digile ülemineku kogemus (Pärnad, Pikkov, Ernits, Heidmets, Jõemees).

Psühhoanalüütilise „Sweet sweat“ autori Jung Hyun Kim koostatud ülevaade tema filmis kasutatud seksuaalsusega seotud sümbolitest on huviga loetav ja ehk kõige intrigeerivam on Kamila Kucikova töö pealkirjaga „2016. aasta kevade valguses“. Uurimus tegeleb animatsiooni paigutamisega kino ja kunsti vahelisele väljale, tuues värvikaid näiteid kogu maailma animakaardilt. Kucikova akadeemiline töö on vormistatud tavatult – 12 leheküljelise kirjana EKA rektorile, mis algabki sõnadega „Dear Mr. Kalm,“. Kui tollane haridusbürokraatlik kügelemine oleks jõudnud teatava piirini poleks seda ühtehoidvat andekat noort rahvusvahelist animagruppi täna Tallinnast kusagilt leida.

Magistrante juhendasid Priit ja Olga Pärn, Raivo Kelomees ja Urmas Jõemees.