Jaani kiriku suur orel hävines 1944. aastal koos kirikuga. Maksma läheb see orel kokku 700 000 eurot. 32 registriga orel hakkab olema praegusest, 2005. aastal kirikule kingitud orelist kolm korda suurem ja selle kõlaeeskuju tuleb Põhja-Poolas endisel Preisimaal 18. sajandil Danzigis tegutsenud orelimeister Andreas Hildebrandti orelitest.

Oreli algatus tuli baltisaksa vanahärralt Alexander von Rückerilt, kes on üks Domus Dorpatentise omanikest.

Koogimeister Õie Pritson

Fondi lepingu allkirjastamise juhatas sisse tulevase oreli patroon dirigent Paul Mägi meistriklassi lõppkontsert Tartu Jaani kirikus.

Mägi sõnul on uut orelit vaja eelkõige autentse muusika esitamiseks. „Barokkorel annab võimaluse mängida ajastutruud muusikat, mis on kirjutatud orelile või koos oreliga esitamiseks,“ ütleb Mägi. Ta lisab, et barokkorel elavdab Tartu rahvusvahelist kultuurielu ning annab Jaani kirikule erilise tähenduse, sest sellist orelit mujal Eestis ei leidu.

„Barokkorel loob võimaluse tuua Tartusse rahvusvahelisi organiste, vanamuusikafestivale, meistrikursuseid ning tõstab Tartu nii Põhjamaade kui ka Euroopa linnade väärtorelite kaardile,“ ütleb Mägi.

SA Tartu Jaani Kirik juhatuse esimees Juhani Jaegeri sõnul on kirik tuleva oreli ehitamiseks raha kogunud ligi kaks aastat. „Tartu Kultuurkapitali kaasamine kolmanda osapoolena fondi vahendeid haldama lisab ühisrahastusele usaldusväärsust ja laiapõhjalisust,“ sõnab Jaeger.

Jaegeri hinnangul on oreli valmisehitamise ideaalne ajaline orjentiir aasta 2024. „Plaanikohaselt valmiks uus orel koos Tartu kandidatuuriga Euroopa pealinnaks, kuid loomulikult sõltub kõik toetajate heatahtlikkusest,“ ütleb Jaeger. Ta lisab, et lootusrikkad pilgud pööratakse ka Tartu linnavalitsuse ja Eesti Kultuuriministeeriumi poole, kes on Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik asutajad.

SA Tartu Kultuurkapital juhataja Kristjan Silma sõnul on Tartu Kultuurkapitali eesmärk toetada kultuurielu rikastamist Tartu linnas ning seeläbi ka kogu Eestis. „Tartu Jaani kirik on üks olulisemaid kontserdipaiku ja turismikeskusi Lõuna-Eestis ning uue oreli ehitamine võimaldaks siinset kultuurielu spektrit veelgi laiendada,“ ütleb Silm.