FOTOD | Kadrioru kunstimuuseumis avati Kadrioru 300. juubelile pühendatud näitus

 (2)

Täna avati Kadrioru kunstimuuseumis näitus Näituse "Kadriorg 300: valitsejad, supelsaksad, kunstnikud".

Lossi- ja pargiansambli 300. aastapäeva tähistav näitus on kummardus unikaalsele arhitektuuriteosele ja kultuurimälestisele.

Kadriorg on olnud lavaks tähtsatele poliitilistele sündmustele, kujundanud paljude põlvkondade esteetilisi tõekspidamisi ning omanud märkimisväärset rolli kunstis ja kirjanduses. Ühest küljest on Kadrioru loss hästi säilinud, teisest küljest aga peame tõdema, et iga ajalooperiood on seda enda järgi ümber kujundanud. Näitus peegeldabki seda lossi ja pargi ajaloo kuma ning loob atmosfääri, mis aitab tunnetada Kadrioru olemust.

Kadrioru ajaloos on huvitavad ja väärtuslikud kõik kihistused – olles algselt tsaaride esindusloss, sai sellest 19. sajandil valitseja pere ja kaaskonna suvituspaik, mis kannustas kohaliku kuurortelu. 20. sajandi poliitilised murrangud tähendasid Kadrioru jaoks teekonda Vene keskvõimu sümbolist Eesti Vabariigi kultuuripärandi ühe hinnalisema mälestiseni. Nagu on kirjutanud ka Juhan Viiding: „Võõra maa kunagiste valitsejate võõrapäraselt ilus loss on siin „üksnes-majade-maal“ nüüd omaks saanud.“

Poliitilised, majanduslikud ja maailmavaatelised protsessid on näitusel esitatud kaudsete tunnistajate kaudu. Kaardid, ehitusjoonised, gravüürid, fotod, heli- ja videosalvestised on oma ajastu dokumendid, neile lisavad emotsiooni ja päriselus toimumise veenvust esemed, mis ei ole küll otseselt Kadrioruga seotud, kuid esindavad oma aega, annavad edasi selle hõngu ja maitset – ajaloolised kostüümid Aleksandr Vassiljevi kollektsioonist, aksessuaarid, mänguasjad, portreed jm. Seda, mida ei ole võimalik näha, saab esitada sõna kaudu – kuraatorite koostatud audiogiid toob esile mõned värvikad leheküljed Kadrioru ja sellega seotud inimeste 300-aastasest loost. Audiogiidi loomist on toetanud Kultuuriministeerium.

Näitusel on eksponeeritud teosed ja esemed järgnevatest kogudest: Aleksandr Vassiljevi Fond, Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Kirjanduskeskus, SA Virumaa Muuseumid, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Narva Muuseum, Enn Kunila kollektsioon, Jaanus Idla kogu, Eesti Kunstimuuseum.

Näituse kuraatorid on Aleksandra Murre ja Kerttu Männiste, kujundajad on Liina Unt ja Katre Rohumaa.

Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist ning jääb avatuks 21. oktoobrini.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare