FOTOD | Selgusid Wiiralti stipendiumi laureaadid

Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid pälvisid Amsterdami Gerrit Rietveldi nimelise akadeemia VAV moving image magistriõppekava tudeng Helena Keskküla, Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppekava tudeng Keiu Maasik ning vabade kunstide magistrant Mark Antonius Puhkan.

Stipendiaat Helena Keskküla töötab peamiselt video- ja installatsioonimeediumidega. Stipendiumikomisjoni kuulunud eksperdid tõid tema puhul esile video- ja performance-kunsti traditsiooni uuendamist ning jõulist oma põlvkonna naishääle kuuldavaks tegemist. Teksti ja muusikat põimides annab kunstnik hääle tegelastele, kelle sisemaailm nagu täitumata unistused, ebakindlus, kinnismõtted ja ärevus on edasi antud huumori ja irooniaga tembitud empaatiaga. Keskküla uurib ühiskonna ja kultuuri survet soo- ja earollidele ning kunstnik paneb sealjuures proovile nii iseenda kui ka vaataja.

Peamiselt foto- ja videomeediumis töötav Keiu Maasik on oma loomingu keskmeks valinud mälu küsimused, mis avavad nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil tänapäeva Eesti inimest. Viimastes teostes on ta selleks kasutanud näiteks relvade teemat. Komisjon tõstis Maasiku puhul esile muuhulgas tema suurt iseseisvust tugevalt läbitunnetatud teemade sõnastamisel ning teda kui intelligentset vaatlejat praeguse ajastu põletavate küsimuste jäädvustamisel. Keiu Maasiku kaamera fookus püsib kindlalt oma lähiringil, kelle portreteerimisega jõutakse kõnekate aja vaimu iseloomustavate üldistusteni.

Graafik, illustraator, graafiliste novellide autor ja koomiksikultuuri edendaja Mark Antonius Puhkan on seniajani tundud rohkem raamatute kaudu. Stipendiumikomisjon tõstis esile tema isikupärast ja pühendunud tehnika- ja formaadivalikut, aga ka inimesele keskenduvat kunstikeelt. Puhkan loob ambitsioonikaid algupäraseid, kohati ka sürrealistlikke pildinarratiive, mis keskenduvad mehe rollivalikutele ja laiemalt inimeseks olemise raskustele tänapäevases vastuoludest tulvil ühiskonnas. Võimeka joonistaja ning hea loojutustaja käekiri võimaldab ühendada ja ületada visuaalkultuuri eri tasandeid.

Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi makstakse kunstniku teoste kasutamise eest riigile kogunenud autoritasudest. Ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot ning stipendiumiga edendatakse kunstiüliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Tänavu sai Kultuuriministeerium tänu kunstniku teoste aktiivsele kasutamisele anda välja kolm stipendiumi. Eesti Kunstimuuseum kui Eduard Wiiralti teoste suurim hoidja andis stipendiumi pälvinutele muuseumi kuldkaardid, mis tagavad neile eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse.

„Eduard Wiiralt oli neil päevil sada aastat tagasi kunstiüliõpilasena Vabadussõja rindel. Meie tänavused stipendiaadid on sündinud aga vabas Eestis ning kujundavad oma loominguga meie tänapäevast maailma. Seega pole päris juhuslik, et nende loomingu kirjeldamisel kõlab ühe märksõnana ikka „ärevus“. Seda on oluline tähele panna, sest kunsti- ja loomevabaduse väärtustamine on oluline osa vabaduse hoidmisest,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

Stipendiumi valikukomisjoni kuulusid Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, Eesti Kunstimuuseumist Triin Tulgiste, Eesti Kunstiakadeemiast Liina Siib, Kõrgemast Kunstikoolist Pallas Kaspar Tamsalu, samuti Elin Kard Eesti Kunstnike Liidust, Joanna Hoffmann Tartu Kunstnike Liidust ning Kaarin Kivirähk Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest. Wiiralti stipendiume antakse välja alates 2004. aastast.